Sõnum 901
Komisjoni teade - TRIS/(2025) 2977
EÜ ja EFTA vaheline teabevahetuskord
Teavitamine: 2025/9030/NO
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20252977.ET
1. MSG 901 IND 2025 9030 NO ET 16-10-2025 NO NOTIF
2. Norway
3A. Royal Ministry of Trade, Industry and Fisheries
Trade Policy Department
P.O. Box 8090, Dep
NO-0032 Oslo
Norway
3B. Norwegian Maritime Authority
P.O. Box 2222
NO-5509 Haugesund
4. 2025/9030/NO - T20T - Mere- ja jõetransport ning siseveeteedel navigeerimine
5. Vesiviljelussektori laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruse eelnõu
6. Määrust kohaldatakse töö- ja reisilaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 24 meetri ja mida käitatakse seoses vesiviljelussektoriga Norra territoriaalvetes.
7.
8. Kavandatava määrusega kehtestatakse riiklikud nõuded kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks töö- ja reisilaevadelt, mille kogupikkus on alla 24 meetri ja mida käitatakse seoses vesiviljelussektoriga Norra territoriaalvetes.
Täpsemalt peab vähemalt 90 protsenti nende laevade kalendriaasta jooksul tarbitud energiast pärinema energiaallikatest, mis ei põhjusta süsinikdioksiidi (CO₂) või metaani (CH₄) otseheidet.
Kui nõude täitmiseks kasutatakse elektrit, peab energia pärinema elektrivõrgust või muust nullheitega energiaallikast.
Kütuseid, mis tekitavad kasvuhoonegaaside otseseid heitkoguseid, võib kasutada ainult sellises ulatuses, mis on vajalik selliste energiaallikate süütamiseks, mis ei tekita otseselt süsinikdioksiidi või metaani heitkoguseid.
Kui dilämmastikoksiidi (N₂O) tekib selliste energiaallikate kasutamisel, mis ei tekita otseselt süsinikdioksiidi või metaani heitkoguseid, peab laev kasutama parimat kättesaadavat tehnoloogiat selliste heitkoguste vähendamiseks.
Kui nõuete täitmiseks kasutatav energiaallikas on mittebioloogilist päritolu taastuvkütus, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 (muudetud määrusega (EL) 2022/759) artikli 2 lõike 2 punktis 36, peab energiaallikas vastama sama direktiivi artikli 25 lõikes 2 sätestatud kasvuhoonegaaside vähendamise nõuetele, mis on arvutatud vastavalt määrustes (EL) 2023/1184 ja 2023/1185 kirjeldatud metoodikale.
Kui nõuete täitmiseks kasutatav energiaallikas on vähese süsinikuheitega vesinikul põhinev kütus, peab kütus vastama direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 lõikes 13 esitatud määratlusele.
Määrus peaks jõustuma 2026. aasta esimesel poolel.
Laevad, mille kogupikkus on alla 15 meetri ja mis on ehitatud pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele alates 1. jaanuarist 2028.
Enne määruse jõustumist ehitatud laevad, mille kogupikkus on alla 15 meetri, peavad vastavalt avaliku arutelu käigus saadud tagasisidele vastama nõuetele kas alates 1. jaanuarist 2035 või 1. jaanuarist 2040.
Laevad, mille kogupikkus on alla 24 meetri ja mis on ehitatud pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele alates 1. jaanuarist 2030.
Laevad, mille kogupikkus on alla 24 meetri ja mis on ehitatud enne käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele alates 1. jaanuarist 2040.
9. Pariisi kokkuleppe kohaselt on Norra võtnud kohustuse vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta riiklike heitkogustega. Lisaks on kliimamuutuste seaduses sätestatud, et Norrast saab 2050. aastaks vähese heitega ühiskond, kus kasvuhoonegaaside koguheidet tuleb vähendada vahemikus 90–95 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Kavandatava määruse eesmärk on aidata kaasa nende riiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, kehtestades vesiviljelussektoris tegutsevatele laevadele otsesed heitenõuded. Sellise reguleerimise eesmärk on stimuleerida terviklikku kliimaüleminekut sektoris ja tagada, et tehnoloogia areng toetaks pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamist.
Suur takistus vesiviljeluslaevade laiaulatuslikule elektrifitseerimisele on piisava laadimistaristu kättesaadavus. Sellise taristu laiendamine peaks eeldatavasti suurendama nii olemasoleva akuvõimsuse kasutamist laevastikus kui ka kiirendama üleminekut heitevabadele jõuseadmetele uutes laevades.
Oleme hinnanud määruse võimalikku vastuolu asjakohaste ELi/EMP õigusaktidega, selliseid vastuolusid ei ole leitud. Meedet peetakse proportsionaalseks ja EMP lepingust tulenevate Norra kohustustega kooskõlas olevaks, tagades keskkonnakaitse soovitud taseme kõige vähem piiravate vahenditega.
10. Viited alustekstidele: alustekstid puuduvad
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Jah
16.
TBT aspekt: Ei
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
