Direktiivis (EL) 2015/1535 nähakse ette protseduur, millega kohustatakse liikmesriike teavitama komisjoni kõikidest toodete tehnilistest eeskirjadest ja infoühiskonna teenuste eeskirjadest enne nende riiklikku õigusesse ülevõtmist. See asendab direktiivi 98/34/EÜ ilma, et seda oluliselt muudatakse (kodifitseerimine).
Direktiivi (EL) 2015/1535 kohaldatakse kõikidele tööstus-, põllumajandus-ja kalandustoodetele
Direktiivi (EL) 2015/1535 kohaldatakse ainult infoühiskonna teenustele
Infoühiskonna teenus on vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatav teenus. (Lisateavet leiab direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktist b.)
Tehniliste eeskirjade mõiste on määratletud direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis f. Tehnilised eeskirjad hõlmavad nii liikmesriikide sätestatud tehnilisi spetsifikatsioone ja muid nõudeid või infoühiskonna teenuseid käsitlevaid eeskirju, mille järgimine toote turustamisel või kasutamisel, teenuste pakkumisel või teenusepakkuja asutamisel on de jure või de facto kohustuslik, kui ka õigus- ja haldusnorme, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise või kasutamise, või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise.
De jure kohustuslikud tehnilised eeskirjad on eeskirjad, mille täitmine on muudetud kohustuslikuks meetmega, mis tuleneb otseselt asjaomastelt riigiasutustelt või on sellele omistatav. Vastavus eelnõus sisalduvatele tehnilistele kirjeldustele, muudele nõuetele või teenuseid käsitlevatele eeskirjadele on asjaomaste toodete või teenuste turustamisel või kasutamisel kohustuslik.
De facto kohustuslikud tehnilised eeskirjad on tehnilised kirjeldused, muud nõuded või teenuseid käsitlevad eeskirjad, mis ei ole sätestatud asjaomase liikmesriigi ametlikes ja siduvates õigusaktides, kuid mille järgimist riik soodustab. Direktiivis on sätestatud mittetäielik loetelu de facto tehniliste eeskirjade näidetest, nagu vabatahtlikud kokkulepped ning fiskaal- ja finantsmeetmed.
Tehnilised kirjeldused, muud nõuded või teenuseid käsitlevad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste kirjelduste, muude nõuete või teenuseid käsitlevate eeskirjade järgimist.
Täidetud peavad olema kolm järgmist kumulatiivset tingimust: meetme eelnõu peab sisaldama tehnilisi kirjeldusi, muid nõudeid või teenuseid käsitlevaid eeskirju; need tehnilised kirjeldused, muud nõuded või teenuseid käsitlevad eeskirjad peavad olema seotud fiskaal-või finantsmeetmetega ning fiskaal-või finantsmeetmed peavad mõjutama toodete või teenuste tarbimist, soodustades selliste tehniliste kirjelduste, muude nõuete või teenuseid käsitlevate eeskirjade järgimist.
Komisjoni tuleb tehnilistest eeskirjadest teavitada eelnõu staadiumis, s.t enne kui see vastu võetakse.
Tehniliste eeskirjade tekst peab olema sellises ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi (direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktist g.).
Ooteaeg on ajavahemik, mille jooksul asjaomane liikmesriik ei tohi teavitatud tehniliste eeskirjade eelnõud vastu võtta. Tehniliste eeskirjade eelnõust teavitamisel algab kolmekuuline ooteaeg, mida saab pikendada komisjoni või teiste liikmesriikide esitatud vastuste kohaselt.
Kolmekuulise ooteaja jooksul uurivad komisjon ja teised liikmesriigid teavitatud tehniliste eeskirjade eelnõud, et teha kindlaks, kas see vastab ELi õigusele ning kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõtetele. Pikendatud ooteaeg võimaldab dialoogi teavitava liikmesriigiga või takistab eelnõu vastuvõtmist juhul, kui ELi tasandil toimub ühtlustamine.
Teavitamisele järgnevat kolmekuulist ooteaega ei kohaldata fiskaal- ja finantsmeetmetele, heakskiidetud kiirmenetlusele ja liikmesriikide toote valmistamist keelavatele õigusaktidele, kuivõrd need ei takista toodete vaba liikumist.
Direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 5 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid eelnõust uuesti teavitama juhul, kui nad teevad eelnõusse olulisi muudatusi, mis muudavad selle reguleerimisala, lühendavad rakendamise ajakava, lisavad spetsifikatsioone või nõudeid või muudavad neid spetsifikatsioone ja nõudeid rangemaks.
Komisjon ja teised liikmesriigid võivad esitada kommentaare või üksikasjalikke arvamusi. Samuti võib komisjon tehniliste eeskirjade eelnõu blokeerida.
Kommentaare saadetakse juhul, kui teavitatud eelnõu tekstis, olgugi et see on kooskõlas ELi õigusega, esineb tõlgendamisega seotud küsimusi või nõuab selle elluviimine üksikasjalikku korda. Meetmele võib anda ka üldise hinnangu, võttes arvesse Euroopa Liidu õiguse ja poliitika üldisi põhimõtteid, või teavitada liikmesriike nende tulevastest kohustustest seoses vastuvõetavate või rakendatavate ELi õigusaktidega.
Kommentaaride esitamine ei pikenda ooteaega. Seega võib asjaomane liikmesriik teavitatud meetme pärast kolmekuulist ooteaega vastu võtta. Teavitaval liikmesriigil puudub ametlik kohustus saadud kommentaaridele vastata. Siiski tuleb vastavaid kommentaare tehniliste eeskirjade edasisel ettevalmistamisel võimalikult palju arvesse võtta.
Üksikasjalik arvamus saadetakse, kui leitakse, et tehniliste eeskirjade eelnõu võib luua takistusi kaupade vabale liikumisele, teenuste osutamise vabadusele või teenusepakkujate asutamisvabadusele siseturul. Üksikasjalik arvamus taotleb kavandatava meetme muutmist, et kõrvaldada nendele vabadustele loodavad tõkked kohe tekkekohas.
Üksikasjaliku arvamuse esitamisel pikeneb ooteaeg toodete puhul kuue kuuni ning infoühiskonna teenuste ja vabatahtlike kokkulepete puhul nelja kuuni. Asjaomane liikmesriik peab talle esitatud üksikasjalikku arvamust arvestama ja esitama vastuse, milles selgitatakse meetmeid, mida kavatsetakse kooskõlla viimiseks rakendada (eelnõu teksti tühistamine, selle säilitamise või teatud sätete ELi õigusega kooskõlla viimise eesmärgil muutmise põhjendus).
Direktiivis ei täpsustata aega, mille jooksul üksikasjaliku arvamusega seotud liikmesriik peab vastama. Siiski on tõhususe huvides soovitav võimalikult kiiresti vastata, eelistatavalt kuue- või neljakuulise ooteaja vältel.
Dialoog võib jätkuda seni, kuni teavitatud tehniliste eeskirjade eelnõud ei ole vastu võetud.
Komisjon võib tehniliste eeskirjade eelnõu blokeerida, kui komisjon teatab oma kavatsusest esitada ettepanek ELi õigusakti vastuvõtmiseks (direktiiv, määrus või otsus) või jõuab järeldusele, et eelnõu käsitleb küsimust, mis on hõlmatud nõukogule esitatud ELi õigusakti eelnõuga. Teenuseid käsitlevaid eeskirju sisaldava tehniliste eeskirjade eelnõu võib komisjon blokeerida ainult juhul, kui komisjon jõuab järeldusele, et eelnõu käsitleb küsimust, mis on hõlmatud nõukogule esitatud ELi õigusakti ettepanekuga.
Teavitatud tehniliste eeskirjade eelnõu blokeerimise tulemusel pikeneb ooteaeg 12 kuuni alates teavitamise kuupäevast. Kui nõukogu jõuab 12-kuulise ooteaja jooksul ühisele seisukohale, võib ooteaega pikendada kuni 18 kuuni.
Jah, komisjoni vastused pärast 1. jaanuari 2022 teatatud riiklike õigusaktide eelnõudele on põhimõtteliselt üldsusele kättesaadavad*. Nimelt avaldatakse komisjoni üksikasjalikud arvamused, märkused ja blokeerimisotsused kümme päeva pärast esialgse kolmekuulise ooteaja lõppu. Enne 1. jaanuari 2022 teatatud riiklike õigusaktide eelnõude kohta esitatud komisjoni vastuste suhtes kohaldatakse endiselt individuaalseid dokumentidele juurdepääsu taotlusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001.
Liikmesriikide 9. jaanuari 2023. aasta seisuga esitatud üksikasjalike arvamuste ja märkuste kohta on need kättesaadavad avalikult TRISis, kui liikmesriik on nõustunud nende avalikustamisega, märgistades piiratud TRISis vastava kastikese. Liikmesriikide poolt enne eespool nimetatud kuupäeva väljastatud vastuste puhul ja juhul, kui lahter jääb märgistamata, jäävad sellised vastused avalikustamata ja nende suhtes kohaldatakse individuaalseid dokumentidele juurdepääsu taotlusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001.
* teatavaid erandeid nendest eeskirjadest võib kohaldada määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 alusel.
Liikmesriigid võivad taotleda direktiivi artikli 6 lõikes 7 ette nähtud kiirmenetlust, et reageerida kiireloomulisele ja ettenägematule olukorrale, nagu loodusõnnetus, epideemia jms, kui nad on sunnitud tehnilised eeskirjad viivitamatult vastu võtma, ilma et oleks aega komisjoni ja teiste liikmesriikidega eelnevalt konsulteerida. Kui komisjon nõustub kiirmenetlusega, ei kohaldata kolmekuulist ooteaega ning meetme võib kohe vastu võtta.
Ei, need erandlikud asjaolud ei vabasta liikmesriiki teavitamiskohustusest. Liikmesriik peab meetme eelnõust teavitama ja oma kiirmenetluse taotlust sõnaselgelt põhjendama. Komisjon peab hindama liikmesriigi esitatud põhjendusi ja esitama võimalikult kiiresti oma seisukohad.
Mis juhtub siis, kui komisjon ei nõustu kiirmenetlusega?
Direktiivi (EL) 2015/1535 artiklis 7 on esitatud erandid teavitamiskohustusest. Kõige levinumad erandid on järgmised: liikmesriik järgib ELi siduvaid õigusakte, täidab rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad kohustusi, täidab Euroopa Kohtu otsust või muudab komisjoni nõudel tehnilisi eeskirju. Samas peavad liikmesriigid Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt (Unileveri kohtuasi C-443/98) teavitama tehniliste eeskirjade eelnõudest, millega rakendatakse ELi õigusakte, kui viimane võimaldab liikmesriikidele piisavalt tegutsemisruumi.
Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt (CIA Security kohtuasi C-194/94) võivad riiklikud kohtud tunnistada eraisikutele mittekohaldatavaks riiklikud tehnilised eeskirjad, millest ei teavitatud direktiivi 98/34/EÜ alusel, kuid millest oleks pidanud teavitama.
Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt (Unileveri kohtuasi C-443/98) võivad riiklikud kohtud tunnistada eraisikutele mittekohaldatavaks teavitatud tehnilised eeskirjad, mille vastuvõtmisel rikuti ooteaja nõuet.
Teavitamise kord lõpeb tehniliste eeskirjade vastuvõtmisega ja sellest komisjonile teatamisega.
Põhimõtteliselt tõlgitakse teavitatud eelnõud kõikidesse ELi keeltesse. Need on seejärel kättesaadavad Europa veebisaidil TRISi (Tehniliste normide teabesüsteem) andmebaasi kaudu.
TRIS-süsteemi saab kasutada tasuta ja ilma täiendavate formaalsusteta ning seda ajakohastatakse iga päev. Kasutajad saavad sirvida liikmesriikide seadusandlikke algatusi, mis võivad neile tõenäoliselt huvi pakkuda või nende tegevust mõjutada. Otsingu lihtsustamiseks on teavitatud eelnõud liigitatud eesmärkide ja valdkondade järgi eri kategooriatesse ning alamkategooriatesse.
Sel juhul esitage kahtlemata oma arvamus või tehke teatavaks oma kaebused komisjonile või pädevatele ametiasutustele oma liikmesriigis. Teie vastus võib olla otsustava tähtsusega. Direktiivi (EL) 2015/1535 kohane protseduur on läbipaistev ning võimaldab komisjonil ja kõikidel liikmesriikidel teavitatud eelnõule võrdsetel alustel vastata. Selle eesmärk on tagada, et need tekstid oleksid siseturu eeskirjadega kooskõlla viidud.
There is no specific from to be used. The documents containing the concerns can be drafted in any EU language and should be sent to Unit B2 ‘Prevention of technical barriers’ of Directorate-General ‘Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs’ via ordinary mail or via electronic mail to the functional mailbox Grow-Notif-Infractions@ec.europa.eu.
Ametlik tähtaeg puudub. Siiski kutstakse sidusrühmi üles esitama oma muresid vähemalt kuu aega enne kolmekuulise ooteaja lõppu.
Direktiivi 2015/1535 kohaldamisalasse kuuluvate komisjoni vastuste avaldamine on rakendatud pärast 1. jaanuari 2022 saadud teadete puhul. Erandjuhtudel ei pruugita komisjoni vastust TRIS-i veebisaidil avaldada, kuid selle kohta võib siiski esitada dokumentidele juurdepääsu taotluse, mis on võimalik ka komisjoni vastuste puhul enne 1. jaanuari 2022 saadud teadetele.