Direktiiviga (EL) 2015/1535 (direktiiv) nähakse ette teatamissüsteem, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil kontrollida teatatud õigusakti eelnõu kokkusobivust ELi õigusaktidega.
Tehniliste kaubandustõkete leping (TBT-leping) on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) leping. Sellega nähakse ette teatamise kord, mis võimaldab kõigil WTO liikmetel, k.a ELil ja selle liikmesriikidel kontrollida, et toodete tehnilised normid ja vastavushindamise protseduurid ei tekitaks rahvusvahelises kaubanduses liigseid takistusi.
Direktiivi 2015/1535 protseduuril ja TBT-protseduuril on sama põhimõte – kaubandustõkete vältimine – ning nad hõlmavad samu asju, nimelt tehnilisi norme ja vastavushindamise protseduure. Sellegipoolest on mõningad protseduurilisi ja ulatusega seotud erinevusi, mis on esitatud allpool. Juhul, kui direktiivi (EL) 2015/1535 kohane teavitamine täidab TBT-lepingu tingimusi, tuleb eelnõust teatada mõlema meetme kohaselt.
Teatamise kriteeriumid
Direktiivi kohaselt ning teatavate erandite korral tuleb teatada igast toodetele kehtestatavast tehnilisest normist ja igast infoühiskonna teenuste eeskirjast. Direktiiv ei sisalda ühtegi „de minimis” reeglit meetme eelnõu mõjude kohta liidusisesele kaubandusele.
TBT-lepinguga nähakse ette tehnilistest normidest või vastavushindamise protseduuridest teatamise kohustus ainult juhul, kui on täidetud järgmised kaks tingimust:
- puuduvad asjakohased rahvusvahelised standardid (tehnilistele normidele) või rahvusvahelise standardiameti poolt (vastavushindamise protseduuride kohta) väljastatud asjakohased suunised või soovitused või ei ole kavandatav tehniline norm või vastavushindamise protseduur kooskõlas rahvusvahelise standardiameti väljastatud asjakohaste rahvusvaheliste standardite või asjakohaste suuniste ja soovitustega;
- tehniline norm või vastavushindamise protseduur võib avaldada märkimisväärset mõju teiste liikmete kaubandusele („de minimis” reegel).
Reguleerimisala ja mõisted
Direktiiviga nähakse ette toodete ja infoühiskonna teenuste tehnilistest normidest ja vastavushindamise protseduuridest teatamine. TBT-lepingu kohaselt tuleb teatada ainult tooteid käsitlevate tehniliste normide eelnõudest ja vastavushindamise protseduuride eelnõudest. Seega on tehnilise normi mõiste direktiivis laiem kui TBT-lepingus, kuna hõlmab ka infoühiskonna teenuste eeskirju.
Lisaks ei kohaldata TBT-lepingut sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele, mis on määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (SPS-leping) A lisas. Seevastu kohaldatakse direktiivi ka sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele.
Ooteaeg
Direktiiviga kehtestatakse väga range ooteaeg tehnilise normi eelnõust teatamise ja selle vastuvõtmise vahel. Esialgset kolme kuu pikkust ooteaega võib pikendada nelja kuni kuue kuuni, juhul kui liikmesriik või komisjon esitab üksikasjaliku arvamuse. Ooteaega võidakse pikendada 12 või 18 kuuni, kui komisjon otsustab õigusakti eelnõu blokeerida ELi tasandi ühtlustamistöö eesmärgil. Direktiivis ei sätestata tehnilise normi vastuvõtmise ja selle jõustumise vahele jäävat ajavahemikku.
TBT-lepingus ei ole ooteaegu ette nähtud. Lepingus sätestatakse ainult, et teistele liikmetele tuleb jätta piisavalt aega märkuste tegemiseks ning et liikmed peavad jätma tehnilise normi või vastavushindamise protseduuride nõuete avaldamise ja nende jõustumise vahele piisava ajavahemiku. TBT-komitee on soovitanud jätta märkuste esitamiseks vähemalt 60 päeva ning on toetanud selle perioodi pikendamist 90 päevani. Teksti avaldamise ning selle jõustumise vahele peaks jääma 6 kuud.
Vastused
Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid ja komisjon esitada teatatud eelnõude kohta vastuseid märkuste ja üksikasjalike arvamuste kujul. Lisaks võib komisjon teatatud õigusakti blokeerida.
TBT-lepingu kohaselt võivad liikmed esitada teatatud eelnõude kohta ainult märkuseid ning nõuda nende märkuste arutamist. Teatav liige peaks neid märkuseid ja arutelusid arvesse võtma.
Ooteaja mitterakendamine
Nii direktiivis kui ka TBT-lepingus on sätestatud konkreetsed ooteaja mitterakendamise protseduurid.
Direktiiviga võimaldatakse tehniline norm kohe vastu võtta, tingimusel et sellest on eelnõu etapis eelnevalt teatatud ning et komisjon on andnud oma heakskiidu.
TBT-lepinguga võimaldatakse õigusakti kiireloomulist vastuvõtmist ilma eelneva teatamiseta eelnõu etapis. Sellegipoolest tuleb asjaomasel liikmel pärast vastuvõtmist vastuvõetud meetmest teatada ning selgitada ooteaja mitterakendamise vajadust.
Teavitamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed
Kooskõlas Euroopa Kohtu lahenditega muudavad direktiivis kehtestatud teavitamiskohustuse mittetäitmine ning ooteaegade mittejärgimine kõnealuse tehnilise normi kohaldamatuks.
Teavitamiskohustuse mittetäitmine TBT-lepingu puhul hõlmab WTO liikme rahvusvahelist vastutust ja võib kaasa tuua kaubandusvaidluse WTO raames.