Direktiivi (EL) 2015/1535 kohaselt peavad liikmesriigid teavitama komisjoni igast tehnilise normi eelnõust enne selle vastuvõtmist. Alates eelnõust teatamise kuupäevast võimaldab kolme kuu pikkune ooteaeg, mille jooksul ei tohi teavitav liikmesriik kõnealust tehnilist normi vastu võtta, komisjonil ja teistel liikmesriikidel teatatud teksti kontrollida ning asjakohaselt vastata.
Kui ilmneb, et teatatud eelnõu võib tekitada tõkkeid kaupade vabale liikumisele, infoühiskonna teenuste vabale pakkumisele või ELi teisestele õigusaktidele, võivad komisjon ja teised liikmesriigid esitada eelnõust teatanud liikmesriigile üksikasjaliku arvamuse. Üksikasjaliku arvamuse esitamise korral pikeneb ooteaeg kolme kuu võrra toodete puhul ning ühe kuu võrra teenuste puhul. Üksikasjaliku arvamuse esitamise korral tuleb asjaomasel liikmesriigil selgitada meetmeid, mida ta kavatseb võtta vastusena sellele üksikasjalikule arvamusele.
Komisjon ja liikmesriigid võivad teha ka märkuseid teatatud eelnõu kohta, mis paistab olevat Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas, kuid mille sõnastus vajab täpsustamist. Asjaomane liikmesriik võtab neid märkuseid arvesse nii palju kui võimalik.
Samuti võib komisjon eelnõu 12 kuni 18 kuuks blokeerida, juhul kui samas valdkonnas kavandatakse või on juba alustatud Euroopa Liidu ühtlustamistööga.
Direktiivi 2015/1535 protseduuri lõpus on liikmesriigid kohustatud teavitama komisjoni lõplikust tekstist niipea, kui see on vastu võetud, ning andma teada juhtudest, mil teatatud eelnõust on loobutud, et direktiivi 2015/1535 protseduuri võiks lõpetada. See võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel kontrollida, kas teavitav riik on võtnud arvesse protseduuri käigus saadud vastuseid.
Liikmesriigid on kohustatud meetme eelnõust uuesti teatama koos uue ooteaja rakendumisega, kui tehnilise normi eelnõus tehakse märkimisväärseid muudatusi, nt jõustamise esialgse ajakava lühendamise või reguleerimisala laiendamise korral.
Direktiiviga nähakse ette ka ooteaja mitterakendamise protseduur, mis on mõeldud liikmesriigi eelnõu kohe vastuvõtmise võimaldamiseks juhul, kui on täidetud teatavad tingimused, nt rahvatervise või ohutuse, loomade või taimede kaitsmisega seotud tõsiste ja ettenägematute asjaolude korral. Komisjon teeb otsuse ooteaja mitterakendamise protseduuri põhjendatuse kohta niipea kui võimalik. Kui komisjon võtab ooteaja mitterakendamise protseduuri taotluse vastu, ei kohaldata kolme kuu pikkust ooteaega ning teatatud teksti võib kohe vastu võtta.
Direktiivi 2015/1535 protseduuri tõlgendamisega on seotud kaks väga olulist Euroopa Kohtu otsust. Esimest nimetatakse 30. aprilli 1996. aasta „CIA-Security” otsuseks, mille kohaselt võivad riiklikud kohtud lugeda üksikisikutele mittekohalduvaks liikmesriigi normi, millest pole direktiivi 98/34 protseduuri kohaselt teatatud, kuigi seda oleks pidanud tegema. Teist nimetatakse 26. septembri 2000. aasta „Unileveri” otsuseks, mille kohaselt võivad riiklikud kohtud lugeda üksikisikutele mittekohalduvaks tehnilise normi, mis on vastu võetud liikmesriigi teatava õigusakti vastuvõtmise edasilükkamise kohustust rikkudes, s.t ooteaega järgimata.