Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 3123
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0595/DK
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20263123.ET
1. Teavitusteade: MSG 001 IND 2026 0595 DK ET 03-11-2026 DK NOTIF
2. Riik: Denmark
3A. Teavitamise eest vastutav struktuuriüksus: Erhvervsstyrelsen
Langelinie Allé 17
2100 København Ø
Danmark
+45 35 29 10 00
notifikationer@erst.dk
3B. Eelnõu ettevalmistaja: Digitaliseringsstyrelsen
Landgreven 4
1301 København K
+45 33 92 52 00
digst@digst.dk
4. Tooted/teenused 2026/0595/DK - SERV60 - Internetiteenused
5. Teema: Eelnõu: ettepanek, mis käsitleb vanusepiirangut laste ja noorte juurdepääsul teatavatele digiteenustele
6. Toote/teenuse teave Määruse 2022/1925 artikli 2 punktiga 7 või artikli 2 punktiga 8 hõlmatud digiteenused, määruse 2022/2065 artikliga 33 hõlmatud teenused ja teenused, millele on juurdepääs kasutajaprofiili loomise kaudu sisselogimisega. Välja arvatud: kutsealase arengu teenused.
7. Muude ELi õigusaktide kohane teavitamine:
8. Kokkuvõte Seadusandliku ettepaneku kohaselt tehakse Taanis ettepanek kehtestada vanusepiirang laste ja noorte juurdepääsule teatavatele digiteenustele, sealhulgas sotsiaalmeediale. Seadusandliku ettepaneku kohaselt keelatakse seega alla 15-aastastel lastel ja noortel juurdepääs ettepanekuga hõlmatud digiteenustele.
Asjaolu, et lastel ja noortel ei ole enam lubatud teatavatele digiteenustele juurde pääseda, tähendab, et neil ei ole lubatud luua ega säilitada kasutajaprofiili koos sisselogimisega nende teenuste jaoks, mis võimaldaksid neil kasutada funktsioone ja pääseda juurde sisule, mis on kättesaadav kasutajatele, kellel on kasutajaprofiil ja kes on sisse loginud ettepanekuga hõlmatud teenuste jaoks. Samuti tähendab see, et lastele ja alla 15-aastastele noortele, kellel on seadusandliku ettepaneku jõustumise ajal juba kasutajaprofiil, ei lubata enam sellele juurde pääseda.
Seaduseelnõu reguleerimisala piirdub digitaalsete teenustega, mis võivad kujutada ohtu lastele ja noortele – näiteks sõltuvust tekitava ülesehituse või ebaseadusliku või kahjuliku sisu tõttu – ning mis võivad põhjustada ühiskondlikke riske, mille ulatus ja mõju erinevad väiksemate teenustega seotud riskidest. Määratlus põhineb järgmisel kolmel kumulatiivsel kriteeriumil: 1) Teenus on kas „veebipõhine sotsiaalvõrgustikuteenus“ või „videode jagamise platvormiteenus“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 2 punkti 7 või punkti 8 tähenduses. 2) Euroopa Komisjon on määranud kõnealuse teenuse väga suureks veebipõhiseks platvormiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 tähenduses. 3) Teenusele pääseb ligi kasutajaprofiili loomisega koos sisselogimisega. Seadusandlikus ettepanekus sätestatud keeldu kohaldatakse üksnes nende digiteenuste suhtes, mis vastavad kõigile kolmele kriteeriumile.
Seadusandlik ettepanek ei hõlma digiteenuseid, mis on ette nähtud üksnes või peamiselt selleks, et võimaldada kasutajatel osaleda kutsealases võrgustikus või kutsealases arengus.
Kavandatava kohaselt oleksid lapsed ja noored pooled, kelle suhtes kohaldatakse seaduses sätestatud kohustusi. Ettepaneku eelnõu ei sisalda siiski täitmise tagamise ega sanktsioonide sätteid. Seadusandlikus ettepanekus kavandatud vanusepiiri rikkumise eest ei karistata lapsi, noori ega nende vanemaid rahatrahvi ega muu samalaadse karistusega. Selle asemel oleks kavandatud süsteemi eesmärk reguleerida käitumist ja kehtestada standardid juhuks, kui tulevikus peetakse ühiskonnas tavapäraseks anda lastele ja noortele juurdepääs teatavatele digiteenustele.
Seadusandlikul ettepanekul on eeldatavasti kõrvalmõju, mis kohustab ettepaneku reguleerimisalasse kuuluvaid digiteenuseid rakendama tõhusaid vanuse kontrollimise meetmeid. See on vajalik, et täita kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ – digiteenuste õigusakt) artiklist 28, ning komisjoni suunistest, mis käsitlevad meetmeid alaealiste kõrgetasemelise privaatsuse, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks internetis vastavalt nimetatud määruse artikli 28 neljandale lõigule (C/2025/5519).
Digiteenuste vastavust digiteenuste õigusaktis sätestatud eeskirjadele kontrollib liikmesriik, kus teenus on asutatud või kus on määratud seaduslik esindaja, või Euroopa Komisjon. Taani digiteenuste koordinaatorina teeb digivalitsuse amet vajaduse korral koostööd Euroopa Komisjoni või järelevalveasutusega, kus teenus on asutatud või on määranud seadusliku esindaja, sealhulgas esitades andmed digiteenuste seaduse võimalike rikkumiste kohta.
9. Eelnõu vajaduse lühike põhjendus: Seadusandliku ettepanekuga taotletav õigustatud avaliku huvi eesmärk on pakkuda lastele ja noortele paremat kaitset digimaailmas. 7. novembril 2025 jõudis toonane valitsus (Sotsiaaldemokraadid, Liberaalne Partei ja Mõõdukad) Konservatiivse Rahvapartei ja Sotsiaalliberaalse Erakonnaga poliitilisele kokkuleppele digitaalse lastekaitse osas. Praeguse valitsuse 2. juuni 2026. aasta poliitiline platvorm tugevdab digitaalset lastekaitset käsitlevat kokkulepet, mida kinnitasid 2026. aasta septembris veel kord valitsevad erakonnad (sotsiaaldemokraadid, sotsialistlik rahvaerakond, Mõõdukad ja Sotsiaalliberaalne Partei) ning Konservatiivne Rahvaerakond ja Liberaalne Partei. Seadusandliku ettepanekuga rakendatakse taaskinnitatud poliitilist kokkulepet. Riikliku vanusepiirangu (15 aastat) kehtestamise eesmärk on saata selge signaal, et teatavad digiteenused ei tohiks olla lapsepõlve osa.
Seega on õigusloomeettepaneku eesmärk lükata edasi laste esimest kokkupuudet teatud digiteenustega, kaitstes samal ajal lapsi ja noori digimaailmas potentsiaalselt kahjulike digiteenuste eest. Teatavad digiteenused on seotud dokumenteeritud riskidega, sealhulgas sõltuvusttekitavate ja manipuleerivate disainilahendustega, digitaalse kuritarvitamisega ning ärilise, kahjuliku ja ebaseadusliku sisuga kokkupuutumisega.
Seadusandlik ettepanek on kooskõlas peamiste ja üldiste põhimõtete ja õigustega, mis on sätestatud 20. novembri 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonis, sealhulgas selle artiklis 3, milles on sätestatud, et esikohale tuleb seada lapse huvid, artiklis 16, milles on sätestatud, et ühegi lapse eraellu ei tohi meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, ning artiklites 34 ja 36, mis käsitlevad laste kaitset igasuguse ärakasutamise eest, mis võib last mis tahes viisil kahjustada.
Seaduseelnõu põhjenduseks on asjaolu, et teatud digiteenused kujutavad endast dokumenteeritud riske, mis võivad seada lapsed ja noored eriti haavatavasse olukorda. Seda tausta arvestades peetakse alla 15-aastaste laste ja noorte juurdepääsu keelamist teatud digiteenustele vajalikuks meetmeks, et kaitsta lapsi ja noori Taanis viisil, mis lähtub lapse parimatest huvidest.
9a. Meetme sobivus taotletava eesmärgi saavutamiseks. Taanis antakse lastele nutitelefone üha nooremas eas. Valdav enamus lastest loob endale sotsiaalmeedia profiili enne 13. eluaastat. Taani Sotsiaalteaduste Uurimiskeskuse (VIVE) aruanne „Børns første skærme” („Laste esimesed ekraanid”), mille tellis organisatsioon Save the Children ja mis avaldati 24. veebruaril 2026, näitab, et keskmine vanus, mil laps saab oma esimese isikliku seadme (tahvelarvuti), on 5,2 aastat, nutitelefoni – 8,1 aastat ja arvuti – 8,2 aastat. Børns Vilkåri koostatud ja 16. mail 2024 avaldatud aruande „Børns liv med sociale medier“ (Laste elu sotsiaalmeedias) kohaselt on 94 %-l 12aastastest lastest sotsiaalmeedia profiil. Taani konkurentsi- ja tarbijakaitseameti poolt 2025. aasta veebruaris avaldatud uuringu kohaselt veedavad 8–25-aastased lapsed ja noored digiteenuste kasutamisele keskmiselt 2 tundi ja 40 minutit päevas. Veel üks uuring, mille avaldasid 2025. aasta veebruaris Laste ja Noorte Meedianõukogu ning Sotsiaalmeedia, Tehnoloogia ja Demokraatia Keskus, näitab samuti, et 89% 13–17-aastastest noortest veedab aega Snapchatis, 77% YouTube’is, 76% Instagramis, 74% TikTokis ja 49% Facebookis.
Seetõttu on digiteenustel tänapäeval laste ja noorte elus oluline roll ning see toimub nende elu sellises etapis, kus nad ei ole veel täielikult välja arendanud suutlikkust tulla toime surve, sotsiaalse dünaamika ja kaubandusliku sisuga, millega nad internetis kokku puutuvad. Sotsiaalmeedias kasutatakse praegu selliseid funktsioone ja kujunduselemendid nagu „streakid“ ja teavituste mustrid, mis tekitavad sõltuvust ning hoiavad lapsi ja noori pidevalt võrgus. Paljude laste ja noorte jaoks on raske sidet katkestada, sest sageli tähendab see kogukonnast lahkumist. Lisaks puutuvad paljud lapsed ja noored kokku kahjuliku, äärmusliku või vihkamist õhutava sisuga – isegi ilma, et nad seda ise otsiksid. Algoritmid tõstavad esile sisu, mis tekitab tugevaid emotsioone, ega tee vahet informatiivse ja kahjuliku sisu vahel. See muudab digikeskkonna ettearvamatuks ning mõnel juhul laste ja noorte jaoks ohtlikuks.
Laste, noorte, lapsevanemate ja Taani ühiskonna seas laiemalt on toimumas liikumine. Rohkem kui pooled Taani noortest leiavad, et nad veedavad digiteenustega liiga palju aega. Vanemad soovivad rohkem teadmisi, kuid neil on raske leida nõuandeid ja juhiseid, mis aitaksid neil luua raamistikku ning toime tulla oma laste digitaalse eluga seotud dilemmadega. Üks osa lahendusest laste ja noorte parema kaitse tagamiseks digimaailmas tulevikus on kehtestada vanusepiirang laste ja noorte juurdepääsule neile kõige suuremat ohtu kujutavatele digiteenustele.
9b. Vajadus Lastel ja noortel on tänapäeval mitmesugustes digiteenustes sageli piiramatu ligipääs sisule, mis ei ole nende vanusele kohane – kuigi see sisu ei ole tingimata mõeldud just lastele ja noortele ning kuigi enamik digiteenuseid on oma kasutustingimustes ametlikult kehtestanud 13 aasta vanusepiirangu. 16. mail 2024 avaldatud Børns Vilkåri aruande punkti 9a kohaselt on 94 %-l 12-aastastest ja vanematest lastest sotsiaalmeedia profiil. Kavandatava korra kohaselt ei saaks alla 15-aastased lapsed ja noored enam seaduslikult kasutada digiteenuseid, mis kuuluvad seaduseelnõu reguleerimisalasse.
Reguleerimisala määratlemise eesmärk on keelata lastel ja noortel juurdepääs digiteenustele, mis võivad neile ohtu kujutada – näiteks sõltuvust tekitava disaini või ebaseadusliku või kahjuliku sisu näol – ning mis võivad põhjustada ühiskondlikke riske, mille ulatus ja mõju erinevad väiksemate teenuste poolt tekitatavatest riskidest. Seda silmas pidades tehakse ettepanek määratleda kohaldamisala kolme kumulatiivse kriteeriumi alusel. Seadusandlikus ettepanekus sätestatud keeldu kohaldatakse üksnes nende digiteenuste suhtes, mis vastavad kõigile kolmele kriteeriumile. Need kolm kriteeriumi on järgmised. 1) Teenus on kas „veebipõhine sotsiaalvõrgustikuteenus“ või „videote jagamise platvormiteenus“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 2 punkti 7 või artikli 2 punkti 8 tähenduses. 2) Euroopa Komisjon on määranud kõnealuse teenuse väga suureks veebipõhiseks platvormiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 tähenduses. 3) Teenusele pääseb ligi kasutajaprofiili loomisega koos sisselogimisega.
Mõnele digiteenusele pääseb ligi kas täielikult või osaliselt ilma sisselogimiseta. Kavandatud kava kohaselt keelatakse lastel ja noortel juurdepääs sellele digiteenuste osale, mis nõuab kasutajaprofiili loomist koos sisselogimisega. Seevastu ei hõlmaks keeld seda osa digiteenusest, millele on võimalik juurde pääseda ilma, et oleks vaja eelnevalt luua kasutajaprofiili ja sisse logida.
Digiteenused, mille ainus või peamine eesmärk on võimaldada kasutajatel osaleda kutsevõrgustikes või kutsealases arengus, jäetakse seadusandliku ettepaneku reguleerimisalast välja.
9c. Ebaproportsionaalne koormus võrreldes kavandatud eesmärgiga. Seadusandliku ettepaneku kohaselt keelatakse alla 15-aastastel lastel ja noortel juurdepääs teatavatele digiteenustele. Seega on just laps või noor see, kelle suhtes kehtib kavandatava seaduse kohane kohustus. See tähendab, et lapse või noore enda vastutusel on tagada, et keelust peetaks praktikas kinni – ehk et laps või noor ei pääseks ligi digiteenustele, mis jäävad kavandatava õigusakti kohaldamisalasse. Kavandatava kava suhtes ei kohaldata kriminaalkaristusi. Kui laps või noor ei järgi kavandatava seaduse sätteid, ei karistata ei last, noort ega näiteks tema vanemaid. Selle asemel on kavandatud kava eesmärk tagada, et sätteid peetaks käitumuslikeks meetmeteks ja et nendega kehtestataks standardid selle kohta, millal tulevikus peetakse ühiskonnas tavapäraseks võimaldada lastele ja noortele juurdepääs teatavatele digiteenustele.
Seadusandliku ettepaneku teisene mõju on eeldatavasti see, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 artiklist 28 tulenevate kohustuste täitmiseks peavad ettepanekuga hõlmatud digiteenuste osutajad järgima seadusandlikust ettepanekust tulenevat 15-aastast riiklikku vanusepiirangut, kehtestades vanusekontrolli meetmed, et tagada vanusepiirangu järgimine.
Euroopa Komisjon esitas 17. septembril 2026 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi laste seaduse kohta – „EU Keeping Internet Digital Spaces Accountable and Trustworthy“ – mille eesmärk on kaitsta alaealisi digitaalsete teenuste ja tehisintellektisüsteemide eest, mis kujutavad endast riski, toetada digitaalset ühtset turgu ning säilitada sidus õigusraamistik ja jõustamisstruktuur alaealiste kaitsmiseks internetis.
Ettepanekus võetakse arvesse riske, millega alaealised teatavates veebipõhistes suhtlusvõrgustikes ja videote jagamise platvormides kokku puutuvad, ning seetõttu piiratakse muu hulgas alla 15-aastaste laste iseseisvat ligipääsu selliste teenuste ja süsteemide kasutajakonto loomiseks.
Seepärast sisaldab ELi laste seaduse ettepanek ühtlustatud eeskirju teatatud seadusandliku ettepanekuga reguleeritavas valdkonnas. Kui võetakse vastu ELi laste seaduse ettepanek, tähendab see tõenäoliselt, et käesoleva seadusandliku ettepanekuga kehtestatavad eeskirjad tuleb täielikult või osaliselt tühistada. Seaduseelnõule avaldatavad tagajärjed sõltuvad siiski Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahelistest läbirääkimistest määruse ettepaneku üle ning seega ka lõpuks vastu võetava määruse sisust.
10. Viited alustekstidele: eelnõuga otseselt seonduv õigusakt puudub.
11. Hädaolukorra menetluse mitterakendamine: Ei
12. Esitage kiireloomulisuse põhjused:
13. Konfidentsiaalsusnõue: Ei
14. Kas see on fiskaalmeede? Ei
15. Kas mõjuhinnang on koostatud? Ei
16.
TBT aspekt: Ei
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu