Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 2704
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0522/PT
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20262704.ET
1. MSG 001 IND 2026 0522 PT ET 28-09-2026 PT NOTIF
2. Portugal
3A. Ministério da Economia e da Coesão Territorial
Instituto Português da Qualidade, I.P.
Rua António Gião, n.º 2
2829-513 Caparica
Telefone: + 351 21 294 81 00
Correio eletrónico: not1535@ipq.pt
Website: www.ipq.pt
3B. Assembleia da República (apresentado por Deputados do Grupo Parlamentar do Partido Social Democrata na Assembleia da República, em 02.02.2026).
4. 2026/0522/PT - SERV60 - Internetiteenused
5. Seaduse eelnõu nr 398/XVII/1ª, millega kehtestatakse meetmed laste kaitsmiseks digikeskkonnas.
6. Eelnõuga kehtestatakse Portugalis elavate laste (vanuses 13–15 aastat, kaasa arvatud) veebipõhised kaitsemeetmed. Seda kohaldatakse teatavate teenuseosutajate suhtes, kes pakuvad teenuseid, mis mõjutavad negatiivselt nende alaealiste füüsilist või vaimset arengut.
7.
8. Seaduse eelnõu nr 398/XVII/1a eesmärk on kehtestada meetmed kuni 15-aastaste (kaasa arvatud) laste kaitsmiseks digikeskkonnas. Seda kohaldatakse järgmiste suhtes: a) sotsiaalmeediaplatvormid, veebipõhised kihlveo- ja mänguplatvormid, pildi- ja videojagamisteenused, sisumajutusteenused ja siderakendused; b) vanusepiirangutega seotud teenuste ja sisu pakkujad, eelkõige sisu, mis on vägivaldne, sõltuvust tekitav või seksuaalse sisuga, samuti muu sisu, mis võib kahjustada laste füüsilist või vaimset arengut; c) rakendusepoodide teenuseosutajad ja kõik veebipõhised vahendusteenused, mille olemus, omadused või sisu võivad kahjustada laste füüsilist või vaimset arengut.
Seda korda kohaldatakse nimetatud teenuseosutajate suhtes juhul, kui nad teevad teenused kättesaadavaks Portugalis elavatele lastele.
Kavandatava seaduse kohaldamisalast on välja jäetud järgnev: a) isikutevahelise elektroonilise side teenused elektroonilise side seaduse tähenduses; b) spetsiaalselt lastele mõeldud informatiivsed või hariduslikud veebirakendused ja -mängud; c) digiplatvormid ja -rakendused, mis on ette nähtud üksnes ilmset avalikku huvi pakkuva sisu levitamiseks, eelkõige hariduse ja tervishoiu valdkonnas.
Nagu on sätestatud eelnõule lisatud seletuskirjas, tehakse ettepanek tõsta laste isikuandmete kaitse ning platvormidele ja teenustele juurdepääsu nõusoleku miinimumvanust. Asjaomastele teenuseosutajatele kehtestatakse kohustused, nimelt rakendada vanusekontrolli mehhanisme (koos erinõuetega) ning tagada, et platvormid ja teenused on vaikimisi turvaliselt konfigureeritud. Samuti on ette nähtud sätted digisõltuvuse ennetamiseks ning laste veebimeelitamise ja lastevastase digivägivalla tõkestamiseks.
Lisaks määratakse selgesõnaliselt kindlaks pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet eelnõus sätestatud kohustuste täitmise üle ja kohaldavad nõuete rikkumise korral sanktsioone.
9. Viimase kahe aastakümne jooksul on toimunud põhjalik muutus selles, kuidas lapsed ja noored suhtlevad ning kujundavad oma identiteeditunnet. Sotsiaalmeedia esilekerkimine, mis on toimunud ajaloos enneolematu kiirusega, on vaikselt asendanud funktsioone, mis olid sajandeid olnud perekonna, kooli ja kogukonna pärusmaaks. See muutus toimus järsult, ilma institutsioonilise ettevalmistuse ja piisava reguleerimiseta ning ilma sellega kaasnevate psühholoogiliste, hariduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste tagajärgede täieliku teadvustamiseta.
Teaduslikud tõendid näitavad ühemõtteliselt, et sotsiaalmeedia varajane ja jätkuv kasutamine avaldab laste vaimsele ja emotsionaalsele tervisele märkimisväärset kahjulikku mõju. Need tagajärjed hõlmavad suuremat ärevust, depressiooni, enesevigastamist, unehäireid ja sõltuvuskäitumist.
Negatiivne mõju ilmneb ka keskendumisvõimes, õpitulemustes ja kognitiivses vastupanuvõimes, samuti avaldub see sotsiaalses isolatsioonis ning raskustes suhelda klassikaaslaste, vanemate, õpetajate ja laiema kogukonnaga (mis kõik on olulised laste isiksuse täielikuks arenguks).
Sobimatu sisuga kokkupuutumine, kiusamise ja küberkiusamise ohvriks langemine, emotsionaalne manipuleerimine ning vaenulike kolmandate isikute veebimeelitamine on digimaailmas muutunud igapäevaseks reaalsuseks.
Seetõttu on ülioluline kehtestada veebiteenuste osutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad, et kaitsta lapsi ja noori, võimaldada neil digitaalses maailmas vabalt ja ohutult liikuda, anda neile võimalus teha teadlikke otsuseid oma veebitegevuse kohta ilma sõltuvuskäitumiseta, maksimeerides samal ajal kasu ja minimeerides riske nende vaimsele ja sotsiaalsele heaolule.
Seaduseelnõu eesmärk on täita regulatiivne lünk, mis on võimaldanud digitaalsetel platvormidel (mida haldavad rahvusvahelised ettevõtted, kelle prioriteediks pole olnud kasutajate kaitse) ühepoolselt kehtestada reegleid, mis mõjutavad sügavalt laste kognitiivset ja emotsionaalset arengut, eriti juhul, kui kokkupuude algab varases eas ja on ülemäärane.
Digitehnoloogiate arengu taustal peavad ELi eeskirjad, suunised ja mehhanismid olema tugevad, tulevikukindlad ja tõhusalt jõustatavad, et tagada alaealiste kaitse kõrge tase veebikeskkonnas.
Selle kaitseraamistikuga on seega kooskõlas, et seadusega kehtestatakse selge ja asjakohane alampiir laste juurdepääsuks digikeskkonnale – ruumile, mis kujutab tänapäeval suuremat ohtu kui muud traditsiooniliselt reguleeritud tegevused.
Käesolev eelnõu jääb liikmesriikide regulatiivse pädevuse piiresse küsimustes, mida määrus (EL) 2022/2065 täielikult ei ühtlusta, ning on kooskõlas kõnealuse määruse põhjenduses 9 sätestatuga ka nende siseriiklike õigusaktide kohaldamisalasse, mida kohaldatakse vahendusteenuste osutajate suhtes, kes liidu õiguse kohaselt taotlevad õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke, mis erinevad määrusega konkreetselt taotletavatest eesmärkidest, nimelt alaealiste tõhusama kaitse valdkonnas digikeskkonnas, ilma et see piiraks liidu õiguse järgimist ja infoühiskonna teenuste osutamise vabadust.
9a. Eelnõu eesmärk on kaitsta laste tervist, ohutust ja terviklikku arengut konkreetsete riskide eest, mis on seotud teatavate digiteenuste varajase kasutamise ja neile juurdepääsuga.
Nende riskide olemasolu ja olulisust kinnitavad teaduslikud ja institutsioonilised tõendid. Kooliealiste laste tervisekäitumise (HBSC) uuringus, mis hõlmas ligikaudu 280 000 11-, 13- ja 15-aastast last 44 riigis ja piirkonnas, tuvastati 11%-l noorukitest probleemse sotsiaalmeedia kasutamise tunnused (tüdrukutel esines seda rohkem: vastavalt (13% ja 9%)) ning 12%-l noorukitest ilmnes digitaalse hasartmängusõltuvuse risk. UNESCO rõhutab samuti riske, mis on seotud sotsiaalse võrdlemise, kehakuvandi, küberkiusamise ja algoritmiliste soovitussüsteemide levitatava sisuga kokkupuutumisega.
Kavandatud meetmed on otseselt seotud tuvastatud riskidega. Miinimumvanuse nõue ja vanemate nõusolek vähendavad nende laste iseseisvat kokkupuudet, kellel on vähem võimet riske hinnata; vanusekontroll tagab nende piirangute tõhususe; vaikimisi turvalised seaded vähendavad soovimatut kokkupuudet ja suhtlust; sõltuvust tekitava disaini piirangud on suunatud sundusliku kasutamise vältimisele; ning veebimeelitamise ja digitaalse vägivalla tõkestamise mehhanismid aitavad ohjata konkreetseid turvariske.
Seda eesmärki taotletakse järjepidevalt ja süstemaatiliselt, kombineerides juurdepääsu-, disainikaitse- ja riskimaandusmeetmeid. Laste digikeskkonna kasutamisele ei kehtestata üldist keeldu, kuna vastutustundliku kasutamise hariduslikku ja sotsiaalset kasu tunnustatakse.
See lähenemisviis on kooskõlas ka Euroopa Komisjoni suunistega, mis käsitlevad määruse (EL) 2022/2065 artiklit 28 ning milles nähakse ette sisseehitatud kaitse meetmed, alaealistele avalduvate konkreetsete riskide maandamine ja tõhusad vanusekontrolli mehhanismid.
9b. Portugali Vabariigi põhiseaduse artikliga 69 on Portugali riigile pandud kohustus kaitsta lapsi erilisel viisil. Just selles kontekstis on koostatud käesolev õigusakti eelnõu, mille eesmärk on anda sellele kaitsele digivaldkonnas konkreetne vorm.
Kirjeldatud meetmed võivad mõjutada infoühiskonna teenuste piiriülest osutamist, kuna need hõlmavad teenuseosutajaid, kes pakuvad kõnealuseid teenuseid Portugalis elavatele lastele, olenemata nende asukohariigist. Süsteem ei tee siiski vahet teenuseosutaja kodakondsuse ega asukoha alusel, vaid põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis on seotud teenuse laadi, selle saajate ja sellega kaasnevate riskidega.
Kuigi kehtiva õigusraamistikuga on kehtestatud olulised üldised kohustused seoses alaealiste kaitsega, ei taga see iseenesest piisavat reageerimist mitmesugustele tuvastatud konkreetsetele ohtudele. Eelkõige puudub Portugali õiguses praegu terviklik raamistik, mis ühendaks endas kõnealustele teenustele iseseisva juurdepääsu vanuse alampiiri, vanemate nõusoleku, vanusekontrolli, vaikimisi turvalised seaded ning konkreetsed piirangud funktsioonidele, mis võivad soodustada laste sõltuvuskäitumist.
Samuti kaaluti vähem piiravaid meetmeid, nimelt digikirjaoskuse edendamise algatusi, vanemate ja laste teavitamist ning koolitamist, vabatahtlikke vanemliku kontrolli vahendeid ja enese- või kaasreguleerimise mehhanisme. Sellised vahendid on asjakohased ja täiendavad, kuid ei saa iseenesest tagada samaväärset kaitsetaset, eelkõige seoses laialdaselt kasutatavate teenuste, algoritmiliste soovitussüsteemide, kasutusaja maksimeerimiseks kavandatud disainimehhanismide ja kasutajate võimalusega esitada vale vanus.
Seega piirdub sekkumine rangelt sellega, mis on vajalik kaitse tõhususe tagamiseks. Interneti- või digiteenustele juurdepääsule ei kehtestata üldist keeldu. Eelnõu lubab juurdepääsu 13–15-aastastele noortele tingimusel, et vanemad on antud selgesõnalise ja tõendatud nõusoleku; see välistab oma kohaldamisalast teatavad teenusekategooriad ning eristab kohustusi vastavalt hõlmatud teenuste iseloomule ja riskitasemele.
Riiklike meetmete eesmärk on seega täiendada Euroopa raamistikku konkreetselt ühtlustamata valdkondades, ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2065 ja muude liidu õiguse sätete kohaldamist.
9c. Kavandatud meetmetest tulenev koormus ei ole ülemäärane, võttes arvesse taotletava avaliku huvi eesmärgi olulisust, laste erilist haavatavust ning tuvastatud riskide tõsidust ja tõenäosust.
Eelnõus rakendatakse astmelist ja riskipõhist sekkumist. See ei takista üldjuhul digiteenuste osutamist Portugali territooriumil ega kehtesta erinevaid nõudeid sõltuvalt teenuseosutaja asukohariigist. Kõnealused kohustused kehtivad hõlmatud teenuste suhtes, kui need on kättesaadavad Portugalis elavatele lastele, ning need määratakse kindlaks vanuse, teenuse laadi ja sellega seotud riski alusel.
Sekkumise intensiivsust diferentseeritakse. Alla 13-aastastel lastel ei ole lubatud kõnealuseid teenuseid kasutada, samas kui 13–15-aastastel lastel on see lubatud vaid vanemate selgesõnalise ja tõendatud nõusoleku alusel. Alla 16-aastaste laste kontode puhul keskenduvad vaikimisi kehtestatud kaitsemeetmed funktsioonidele, mis on otseselt seotud tuvastatud riskidega, nimelt konto privaatsus, profiili leitavus, algoritmilised soovitused, sotsiaalsed näitajad, automaatne taasesitus, lõputu kerimine, mängustamine ja mittevajalikud teated.
Vanusekontrollist tulenevat koormust leevendavad ka võimalikult väheste andmete kogumise, koostalitlusvõime ja eraelu puutumatuse kaitsega seotud nõuded. Eelnõu näeb ette erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas avalikke või sertifitseeritud digitaalseid tunnistusi, Euroopa tunnistustega koostalitlusvõimelisi mehhanisme ning privaatsust kaitsvaid vanusepiirangute tõendamise süsteeme, sealhulgas nullteadmiste tehnikaid.
Kui kaalutakse teenuste osutamisele avaldatavat mõju ja sekkumata jätmise tagajärgi, on eriti oluline laste jätkuva kokkupuute võimalik mõju vaimsele tervisele, unele, õpitulemustele, turvalisusele ja arengule. Võttes arvesse riskide laadi, andmesubjektide erilist haavatavust, kava materiaalset ja isikulist kohaldamisala ning ettenähtud kaitsemeetmeid, ei ületa kehtestatud koormus seda, mis on vajalik kavandatud kaitsetaseme tagamiseks.
10. Viited alustekstidele:
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Jah
16.
TBT aspekt: Ei
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu