Sõnum 002
Komisjoni teade – TRIS/(2021) 00750
direktiiv (EL) 2015/1535
Sõnumi tõlge 001
Teavitamine: 2021/0124/D
No abre el plazo - Nezahajuje odklady - Fristerne indledes ikke - Kein Fristbeginn - Viivituste perioodi ei avata - Καμμία έναρξη προθεσμίας - Does not open the delays - N'ouvre pas de délais - Non fa decorrere la mora - Neietekmē atlikšanu - Atidėjimai nepradedami - Nem nyitja meg a késéseket - Ma’ jiftaħx il-perijodi ta’ dawmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Neotvorí oneskorenia - Ne uvaja zamud - Määräaika ei ala tästä - Inleder ingen frist - Не се предвижда период на прекъсване - Nu deschide perioadele de stagnare - Nu deschide perioadele de stagnare.
(MSG: 202100750.ET)
1. MSG 002 IND 2021 0124 D ET 25-02-2021 D NOTIF
2. D
3A. Bundesministerium für Wirtschaft und Energie, Referat E C 2, 11019 Berlin,
Tel.: 0049-30-2014-6392, E-Mail: infonorm@bmwi.bund.de
3B. Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und nukleare Sicherheit, Referat WR II 8, Robert-Schuman-Platz 3, 53175 Bonn, Tel.: 0049-228-99305-2590, Fax: 0049-228-99305-2398, E-Mail: WRII8@bmu.bund.de
4. 2021/0124/D - B30
5. Määrus, millega kehtestatakse asendusehitusmaterjalide määrus, sõnastatakse ümber mullakaitse ja saastatud kohtade määrus ning muudetakse prügilate määrust ja kommertsjäätmete määrust (asendavate ehitusmaterjalide ja mullakaitse katusmäärus)
6. Asendusehitusmaterjalide määrus (katusmääruse artikkel 1) sätestab keskkonnanõuded mineraalsete asendusehitusmaterjalide tootmisele ja kasutamisele tehnorajatistes. Mineraalsed asendusehitusmaterjalid koosnevad peamiselt ehitusmaterjalide töötlemisel saadud ehitste ja teede ehitusjäätmetest, samuti tööstuslikest protsessidest ja põlemisel tekkinud räbust ja tuhast. Asendusehitusmaterjalide määruse eesmärk on reguleerida lahtisi materjale. See ei hõlma liitmaterjalist ehitustooteid.
Olemasolev föderaalne mullakaitse ja saastunud kohtade määrus (katusmääruse artikkel 2) sisaldab uut sätet, mis lubab mulda ja süvendamisel saadud materjali ning muid materjale piiratud ulatuses kasutada kaevekohtade ja pealmaakaevanduste tagasitäitmiseks.
7. -
8. Asendusehitusmaterjalide määruse kohaselt reguleerib mineraalsete asendusehitusmaterjalide tootmist kvaliteedikontrollisüsteem, mis klassifitseerib materjalid vastavalt nende saasteainesisaldusele materjaliklassidesse. Nende materjalide kasutamine peab põhinema iga klassi erikasutusnõuetel, et tagada mulla ja põhjavee kaitse nõuete täitmine.
Üksikasjalikult
Jaos 3 sätestatakse ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtmise nõuded töötlemisrajatistes (vastuvõtu järelevalve).
Jagudes 4–13 standarditakse kvaliteedikontrolli menetlus (sobivuse tõendamine, ettevõttesisene tootmise seire ja välisseire) töötlemisrajatistes ning kvaliteedikontrolli tulemuste käitlemine materjaliväärtustele vastavuse ja mineraalsete asendusehitusmaterjalide klassifitseerimise osas.
Jagudes 14–18 reguleeritakse töötlemata mullamaterjali (kaevandatud pinnas) ja töötlemata süvendamisel saadud materjali kontrollimist.
Jagudes 19–23 reguleeritakse pinnase ja põhjavee kaitseks vajalikke ennetusnõudeid seoses mineraalsete asendusehitusmaterjalide kasutamisega ehituskonstruktsioonides ning teatavate mineraalsete asendusehitusmaterjalide kasutamise teatamiskohustust.
Jaos 24 sätestatakse nõuded, mis käsitlevad liigiti kogumist ja ringlussevõtu kohustust, kui mineraalsed materjalid eemaldatakse ehituskonstruktsioonidest, mis muutuvad jäätmeteks demonteerimise, renoveerimise või parandamise korral. See säte vastab kommertsjäätmete määruse 8. jao sätetele.
Jaos 25 reguleeritakse saatelehe haldamise kohustust ja selle sisuga seotud nõudeid. Saatelehega tagatakse mineraalsete asendusehitusmaterjalide seire tootmisetapist kuni kasutamiseni.
Artikkel 2 Föderaalne mullakaitse ja saastunud kohtade määrus (BBodSchV).
BBodSchV ümbersõnastatud versiooni kohandatakse vastavalt viimastele teadusuuringutele ja viimase kümne aasta jooksul pärast selle rakendamist saadud teadmistele. Lisaks laiendatakse BBodSchV kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka materjalide kasutamist või kasutuselevõtmist juurdunud mullakihi kohal või all. Sellisel kujul kaetakse tulevikus eelkõige kaevekohtade ja pealmaakaevanduste tagasitäitmine.
Üksikasjalikult
Jagudes 6–8 sätestatakse uued eeskirjad materjalide kasutamise või sissetoomise kohta pinnasele või pinnasesse. Jaos 6 on esitatud kasutamise või sissetoomise üldised nõuded juurepinnakihile, samuti juurduvast mullakihist kõrgemale või madalamale. Seoses suurema saasteainesisaldusega alade reguleerimisega, inspekteerimise kohustusega ning kasutamise või sissetoomise nõuetega, põhineb 6. jagu kehtiva BBodSchV 12. jao vastavatel eeskirjadel ning tugineb ka mullamaterjali käsitlevatele 2004. aasta tehniliste eeskirjade asjakohastele osadele [TR Boden 2004]. 7. jaos esitatud erinõuded juurduvate mullakihtide kohta on suures osas üle võetud praegusest BBodSchV jaotisest 12. Erinõuded juurduva mullakihi kohal või all kasutamise või sissetoomise kohta ning eelkõige saasteainesisalduse osas on standarditud 8. jaos ja põhinevad standardil TR Boden 2004.
Tulenevad muudatused
Artikkel 3 Prügilamääruse muutmine
Prügilamääruse muudatusega lubatakse lisada prügila klassidesse DK 0 ja DK 1 mineraalsed asendusehitusmaterjalid (tavajäätmed), mis on läbinud kvaliteedikontrolli vastavalt asendusehitusmaterjalide määrusele.
Artikkel 4 Kommertsjäätmete määruse muutmine
Kommertsjäätmete määruse muutmisega selgitatakse seost asendusehitusmaterjalide määrusega mineraaljäätmete liigiti kogumise kohta.
9. Artikli 1 kohta
Asendusehitusmaterjalide määruse eesmärk on kehtestada esmakordselt ühtsed siseriiklikud sätted, et piirata saasteaineid, mis võivad pinnasesse või põhjavette leostuda, kui mineraalseid ehitusmaterjale kasutatakse ehituskonstruktsioonides.
Enamik liidumaasid on seni järginud LAGA teatises 20 ja TR Bodenis 2004 kohaldatavaid nõudeid. Siiski ei ole need õiguslikult siduvad ega ole kooskõlas viimaste teadusuuringutega.
Föderaalse veeseaduse ja föderaalse mullakaitse seaduse õiguslikud regulatsioonid sätestavad vajalikud raamtingimused määruses määratletud mineraalsete asendusehitusmaterjalide saasteainete piirnormide kindlaksmääramiseks. Ringmajanduse ja ressursikaitse aspekte võeti arvesse saasteainete piirmäärade ja mineraalsete asendusehitusmaterjalide lubatud kasutustingimuste kindlaksmääramisel.
Artikli 2 kohta
Ümbersõnastatud BBodSchV eesmärk on kehtestada esmakordselt ühtsed siseriiklikud sätted kaevekohtade ja pealmaakaevanduste järeltäitmist käsitlevate keskkonnanõuete kohta. See põhineb TR Boden 2004-el, mida rakendatakse enamikus liidumaades, kuid mis ei ole õiguslikult siduv ja ei ole alati kooskõlas viimaste teadusuuringutega.
10. Eelnõuga otseselt seonduvad õigusaktid: Artikkel 1 Eelnõuga otseselt seonduvad õigusaktid puuduvad.
Artikkel 2 12. juuli 1999. aasta föderaalne mullakaitse ja saastunud saaste määrus (BGBl. I, lk 1554), viimati muudetud 19. juuni 2020. aasta määruse artikliga 126 (BGBl. I lk 1328).
Artikkel 3 27. aprilli 2009. aasta prügilamäärus (BGBl. I, lk 900), viimati muudetud 30. juuni 2020. aasta määruse artikliga 2 (BGBl. I lk 1533).
Artikkel 4 18. aprilli 2017. aasta kommertsjäätmete määrus (BGBl. I, lk 896), viimati muudetud 23. oktoobri 2020. aasta seaduse artikli 5 lõikega 2 (BGBl. I lk 2232).
Alustekstid on esitatud varasema teatise osana: 2017/176/D
11. Ei
12. -
13. Ei
14. Ei
15. -
16. TBT-leping
EI – eelnõu ei mõjuta märkimisväärselt rahvusvahelist kaubandust.
SPS-leping
Ei – eelnõu ei reguleeri sanitaar- ega fütosanitaarmeedet.
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
faks: +32 229 98043
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
