Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 1899
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0369/ES
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20261899.ET
1. MSG 001 IND 2026 0369 ES ET 13-07-2026 ES NOTIF
2. Spain
3A. Subdirección General de Asuntos Industriales, Energéticos, de Transportes y Comunicaciones, y de Medio Ambiente
Dirección General de Coordinación del Mercado Interior y otras Políticas Comunitarias
Secretaría de Estado para la Unión Europea
Ministerio de Asuntos Exteriores, Unión Europea y Cooperación
3B. Subdirección General de Residuos
Dirección General de Calidad y Evaluación Ambiental
Secretaría de Estado de Medio Ambiente
Ministerio para la Transición Ecológica y el Reto Demográfico
4. 2026/0369/ES - S20E - Jäätmed
5. Kuningliku määruse eelnõu niiskete salvrätikute ja õhupallide jäätmete käitlemise reguleerimise kohta.
6. Käesolev kuninglik määrus kehtib Hispaania turule lastud ühekordselt kasutatavate niiskete salvrätikute ja ühekordselt kasutatavate plastõhupallide kohta, samuti nende toodete kasutamisest tekkivate jäätmete kohta.
7.
8. Teatatud meede käsitleb ohtu, mis tuleneb tootjate suutmatusest piisavalt arvesse võtta keskkonna-, majandus- ja inimtervisemõjusid ning on seotud ühekordselt kasutatavate niiskete salvrätikute ja plastõhupallide jäätmetega, mis on toonud kaasa suure prügihulga ning tõsiseid häireid sanitaar- ja reoveepuhastuse taristule.
Olemasolevad tõendid näitavad, et mõlemad tooted on Euroopa Liidus pidevalt mereprügi kõige sagedasemate elementide hulgas ja tekitavad märkimisväärset piiriülest mõju. See suur esinemine näitab, et praegused jäätmete tootmise, tarbimise ja käitlemise mustrid ei ole piisavad, et vältida nende keskkonda sattumist.(1)
Niiskete salvrätikute puhul ei piirdu oht ainult plastist salvrätikutega. Seega läheb eelnõu direktiivi 2019/904 sätetest kaugemale ja hõlmab modifitseerimata looduslikest polümeeridest valmistatud niiskeid salvrätte, kui need ei vasta standardile UNE 149002:2022 „Tualeti kaudu ühekordselt kasutatavate toodete vastuvõtukriteeriumid“, kuna need tooted ei lagune korralikult ning põhjustavad ummistusi, ummistusi ja ülevoolu. See omakorda viib jäätmete otse juhtimiseni veekogudesse, tekitades avalikele veemajandusasutustele väga suuri majanduslikke kulusid (2;3), mida kannavad peamiselt kohalikud omavalitsused ja lõpuks avalikkus.
Kohaldamisala laiendamine põhineb 8. aprilli 2022. aasta seaduse 7/2022 (jäätmete ja saastunud pinnase kohta ringmajanduses) seitsmenda lõppsätte teisel lõigul, mis lubab laiendatud tootjavastutust kohaldada ka muudele niisketele salvrätikutele, mis ei ole hõlmatud eespool nimetatud seaduse artikli 60 lõikega 1, mis viitab ainult plasti sisaldavatele niisketele salvrätikutele.
Ühekordselt kasutatavate plasti sisaldavate õhupallide puhul tuleneb risk nende laialdasest kasutamisest välitegevustes ja suurest kalduvusest hajuprügiks muutuda. Direktiivi (EL) 2019/904 mõjuhinnangus märgitakse ka, et praegu puuduvad täielikult elujõulised disainialternatiivid, mis võimaldaksid vältida nende keskkonnamõju, mis rõhutab vajadust kehtestada otse tootjatele suunatud regulatiivsed stiimulid.
Selles kontekstis on laiendatud tootjavastutus (EPR) sobiv ja tõhus vahend avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab jäätmetekke vältimise ja käitlemisega seotud keskkonna- ja majanduskulud – mis praegu toote hinnas ei kajastu – tootjatele üle kanda. Varasem kogemus EPR-i rakendamisel Hispaanias teiste jäätmevoogudega näitab selle lähenemisviisi tõhusust.
Kõnealune meede teenib avaliku huvi eesmärki järjepideval ja süstemaatilisel viisil, integreerudes täielikult Euroopa ja riikliku jäätmealase õigusraamistikuga, kohaldades põhimõtteid „saastaja maksab“ ja „jäätmehierarhia“ ning rakendades 8. aprilli 2022. aasta seadust nr 7/2022 ringmajanduse perspektiivist lähtudes. Õigusakti eelnõusse on kaasatud kõik sidusrühmad, tagades proportsionaalse ja järjepideva lähenemisviisi, mille eesmärk on nende toodete mõju tõhusalt vähendada.
(1) Mõjuhinnang, osa 2/3 – https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1502-Reducing-marine-litter-action-on-single-use-plastics-and-fishing-gear_es
(2) https://www.eureau.org/documents/7858-position-paper-on-wet-wipes/file
(3) https://www.daquas.es/images/publicaciones/informacion-sector/2019-declaracionadhesion.pdf
(4) Mõjuhinnang, osa 2/3 – https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1502-Reducing-marine-lit
9. Käesoleva kuningliku määruse eelnõu aluseks on 8. aprilli 2022. aasta seaduse nr 7/2022 (jäätmete ja saastunud pinnase kohta ringmajanduses) artiklid 37 ja 60, mis näevad ette laiendatud tootjavastutuse süsteemi väljatöötamist ühekordselt kasutatavate plastist niiskete salvrätikute ja õhupallide jaoks.
9a. Teatatud meede käsitleb ohtu, mis tuleneb tootjate suutmatusest piisavalt arvesse võtta keskkonna-, majandus- ja inimtervisemõjusid ning on seotud ühekordselt kasutatavate niiskete salvrätikute ja plastõhupallide jäätmetega, mis on toonud kaasa suure prügihulga ning tõsiseid häireid sanitaar- ja reoveepuhastuse taristule.
Olemasolevad tõendid näitavad, et mõlemad tooted on Euroopa Liidus pidevalt mereprügi kõige sagedasemate elementide hulgas ja tekitavad märkimisväärset piiriülest mõju (* 1). See suur esinemine näitab, et praegused jäätmete tootmise, tarbimise ja käitlemise mustrid ei ole piisavad, et vältida nende keskkonda sattumist.
Niiskete salvrätikute puhul ei piirdu oht ainult plastist salvrätikutega. Seega läheb eelnõu kaugemale ja hõlmab modifitseerimata looduslikest polümeeridest valmistatud niiskeid salvrätte, kui need ei vasta standardile UNE 149002:2022 „Tualeti kaudu ühekordselt kasutatavate toodete vastuvõtukriteeriumid“, kuna need tooted ei lagune korralikult ning põhjustavad ummistusi, ummistusi ja ülevoolu. See omakorda viib jäätmete otse juhtimiseni veekogudesse, tekitades avalikele veemajandusasutustele väga suuri majanduslikke kulusid (*2 ja 3), mida kannavad peamiselt kohalikud omavalitsused ja lõpuks avalikkus.
Kohaldamisala laiendamine põhineb 8. aprilli 2022. aasta seaduse 7/2022 (jäätmete ja saastunud pinnase kohta ringmajanduses) seitsmenda lõppsätte teisel lõigul, mis lubab laiendatud tootjavastutust kohaldada ka muudele niisketele salvrätikutele, mis ei ole hõlmatud eespool nimetatud seaduse artikli 60 lõikega 1, mis viitab ainult plasti sisaldavatele niisketele salvrätikutele.
Ühekordselt kasutatavate plasti sisaldavate õhupallide puhul tuleneb risk nende laialdasest kasutamisest välitegevustes ja suurest kalduvusest hajuprügiks muutuda. Direktiivi (EL) 2019/904 (*4) mõjuhinnangus märgitakse ka, et praegu puuduvad täielikult elujõulised disainialternatiivid, mis võimaldaksid vältida nende keskkonnamõju, mis rõhutab vajadust kehtestada otse tootjatele suunatud regulatiivsed stiimulid.
Selles kontekstis on laiendatud tootjavastutus (EPR) sobiv ja tõhus vahend avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab jäätmetekke vältimise ja käitlemisega seotud keskkonna- ja majanduskulud – mis praegu toote hinnas ei kajastu – tootjatele üle kanda. Varasem kogemus EPR-i rakendamisel Hispaanias teiste jäätmevoogudega näitab selle lähenemisviisi tõhusust.
Kõnealune meede teenib avaliku huvi eesmärki järjepideval ja süstemaatilisel viisil, integreerudes täielikult Euroopa ja riikliku jäätmealase õigusraamistikuga, kohaldades põhimõtteid „saastaja maksab“ ja „jäätmehierarhia“ ning rakendades 8. aprilli 2022. aasta seadust nr 7/2022 ringmajanduse perspektiivist lähtudes. Õigusakti eelnõusse on kaasatud kõik sidusrühmad, tagades proportsionaalse ja järjepideva lähenemisviisi, mille eesmärk on nende toodete mõju tõhusalt vähendada.
(*1) Mõjuhinnang, 2./3. osa – https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1502-Reducing-marine-litter-action-on-single-use-plastics-and-fishing-gear_es
(*2) https://www.eureau.org/documents/7858-position-paper-on-wet-wipes/file
(*3) 2019-declaracionadhesion.pdf
(*4) Mõjuhinnang, 2./3. osa – https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1502-Reducing-marine-litter-action-on-single-use-plastics-and-fishing-gear_es
9b. Teatatud meetme eelnõu kuulub Euroopa tasandil jäätmete valdkonnas kehtestatud aruandlus- ja jõustamiskohustuste kohaldamisalasse ega kujuta endast siseturu piirangut. See kehtestab niiskete salvrätikute ja õhupallide tootjatele kohustused, samuti märgistusnõuded ning andmete kogumise ja esitamisega seotud kohustused. Neid kohustusi rakendatakse liikmesriikides juba laialdaselt ning need on kooskõlas eesmärgiga rahastada jäätmekäitlusest tulenevaid kulusid, eelkõige prügi koristamise, veo ja töötlemisega seotud kulusid.
Seega piirdub mõju piiriülesele kaubandusele ja teenustele nõudega, et iga tootja, olenemata päritolust (kas kodumaine, teisest liikmesriigist või kolmandast riigist), kes viib need tooted Hispaania turule, peab täitma kehtestatud kohustusi, nagu registreerimine vastavas registris, osalemine kollektiivses tootjavastutuse süsteemis ning vastavate rahaliste ja aruandluskohustuste täitmine. Need nõuded on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/904 kohustusliku rakendamisega kogu Euroopa Liidus, mis tagab ühtlustatud raamistiku ja aitab vältida olulisi moonutusi siseturul.
Eelnõu sisaldab kaks Hispaania esmaste õigusaktide alusel kehtestatud riikliku tasandi konkreetset sätet, mille eesmärk on teenida avalikku huvi ja vähendada ebapiisava käitlemisega seotud negatiivset keskkonnamõju:
i) selle kohaldamisalasse kuuluvad keemiliselt modifitseerimata looduslikest polümeeridest valmistatud niisked salvrätikud, tingimusel et need ei vasta standardile UNE 149002:2022, st mitte-SUP-salvrätikud (võimalus, mida on juba mainitud lõikes 1);
ii) see kehtestab kõigi standardiga hõlmatud salvrätikute tootjatele kohustuse rahastada kanalisatsiooni- ja reoveepuhastustaristus laiali pillutatud prügi koristamist (aspekt, mis oli juba osa ringmajandusest). Lisaks on see osa Euroopa Liidu tasandil koordineeritud strateegiast, mis tagab regulatiivse järjepidevuse, õiguskindluse ja ühtse turu nõuetekohase toimimise (nagu teatati TRIS-süsteemi kaudu seaduse 7/2022 teatavakstegemise ajal). See rahastamine viiakse ellu järk-järgult, ulatudes 2032. aastaks 100%-ni SUP-salvrätikute kuludest ja pooleni mitte-SUP-salvrätikute kuludest.
Praegu puudub regulatiivne raamistik, mis käsitleks põhjalikult meetmeid nende jäätmete mõju ennetamiseks ja parandamiseks, samuti puuduvad konkreetsed õigusaktid, mis käsitleksid neid riske nende tekkimisel. Kavandatud meede kujutab endast kehtivate eeskirjade vajalikku edasiarendust, et nendele väljakutsetele tõhusalt reageerida.
Alternatiividena on kaalutud ühelt poolt võimalust neid jäätmevooge mitte reguleerida või rakendada laiendatud tootjavastutuse süsteeme. See on välistatud, kuna see on vastuolus direktiivi (EL) 2019/904 ülevõtmise kohustusega. Teisest küljest on kaalutud meetme ulatuse piiramist rangelt nimetatud direktiivi sätetega, jättes seeläbi välja teatud niisked salvrätikud. Ka see variant lükati aga tagasi vajaduse tõttu vastavalt siseriiklikele õigusaktidele tegeleda nende toodete negatiivse mõjuga, mis, kuigi neid ei ole direktiivis otseselt nimetatud, tekitavad olulisi probleeme sanitaar- ja keskkonnakaitse valdkonnas.
Sellega seoses on vastuvõetud meede taotletavate eesmärkide saavutamiseks kõige vähem piirav vahend, kuna see kehtestab proportsionaalse kohustuste kogumi, mille eesmärk on vähendada prügi teket ja selle mõju ökosüsteemidele – eriti mereökosüsteemidele – ning avaliku taristu hooldamisega seotud kulusid. Kui seda meedet vastu ei võeta, suureneksid need kulud jätkuvalt ja neid kannaksid maksumaksjad, samas kui meede soodustab ennetamist, innovatsiooni, ökodisaini ja üleminekut
9c. Meetmega kehtestatud piirangud on proportsionaalsed taotletava avaliku huvi eesmärgi olulisusega, milleks on negatiivse mõju vähendamine keskkonnale, majandusele ja tervisele. Need mõjud ei ole hüpoteetilised, vaid tõestatud reaalsus, mis mõjutab Euroopa Liidu randu, meresid ja ookeane (1), vee- ja maismaaökosüsteeme, samuti linna- ja maapiirkondade kanalisatsiooni- ja puhastustaristut. Nende mõjude suurenev ulatus ja süvenev trend õigustavad selliste regulatiivsete meetmete vastuvõtmist nagu kavandatud meetmed, mis on kooskõlas Euroopa Liidu ja liikmesriikide jõupingutustega jäätmetekke ennetamisel ja ringmajanduse edendamisel.
Selles kontekstis on nõuetekohaselt arvesse võetud avaliku huvi kaitset seoses võimaliku sekkumise ulatusega siseturu toimimisse ning on jõutud järeldusele, et esimene on selgelt ülimuslik. Mereplastijäätmete hulga suurenemine kujutab endast märkimisväärset ohtu ökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimeste tervisele, aga ka olulistele majandussektoritele, nagu turism, kalandus ja meretransport, ning on piiriülene probleem. Direktiivi (EL) 2019/904 mõjuhinnangu kohaselt toob kavandatud meetmete – mis hõlmavad laiendatud tootjavastutust, vähendamise eesmärke ja märgistusnõudeid – rakendamine kaasa mereprügi olulise vähenemise. Hinnanguliselt võiks ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul sellise prügi maht väheneda umbes poole võrra.
Lisaks tooks avaliku huvi eesmärkide saavutamata jätmine kaasa oluliselt suurema kahju kui meetme kohaldamisest tulenev. Eelpool mainitud mõjuhinnangu kohaselt võimaldaks ühekordselt kasutatavate plastidega seotud meetmete rakendamine 2030. aastaks vältida 2,6 miljoni tonni CO₂ ekvivalendi heitkoguseid ja vältida 11 miljardi euro suurust keskkonnakahju. Kuigi need meetmed toovad ettevõtetele kaasa nõuete täitmisega seotud kulusid (umbes 2 miljardit eurot) ja jäätmekäitluskulusid (umbes 510 miljonit eurot), toovad need kaasa ka märkimisväärse kokkuhoiu tarbijatele, hinnanguliselt umbes 6,5 miljardit eurot, ehkki sellega kaasnevad teatud muutused tarbimisharjumustes.
Igal juhul sätestab õigusakti eelnõu etapiviisilise lähenemisviisi puhastus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastustaristu kulude rahastamiseks. See leevendab niiskete salvrätikute tootjatele avalduvat rahalist mõju, hõlbustab asjaomaste ettevõtete järkjärgulist kohanemist ning sellega võivad kaasneda meetmed, mis julgustavad tarbijaid omaks võtma sobivamaid tarbimis- ja jäätmekäitlusharjumusi, mis vähendab ka tootjate kulusid.
Järelikult pakub meede sobivat tasakaalu taotletavate hüvede ja tekitatud koormuse vahel, kuna see on proportsionaalne ja vajalik vahend üha suureneva keskkonnaalase ja sotsiaalse tähtsusega probleemi lahendamiseks.
(1) Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC), Georg Hanke, Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilised aruanded, „Mererandade prügi Euroopas – peamised esemed“, 2016
10. Viited alustekstidele: 2020/0658/E
Viidatud õigusaktide tekstid on edastatud eelneva teavitamise raames:
2020/0658/E
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Jah
16.
TBT aspekt:
Eelnõu on tehniline norm või vastavushindamine
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
