Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 2716
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0526/BG
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20262716.ET
1. MSG 001 IND 2026 0526 BG ET 29-09-2026 BG NOTIF
2. Bulgaria
3A. Министерство на икономиката, инвестициите и индустрията
Дирекция "Европейски въпроси и законодателство на ЕС за стоки и услуги"
ул. "Славянска" № 8, 1052, София
Tel.: +359 2 940 7522 / +359 2 940 7336
Fax.: +359 2 987 8952
infopointBG@mi.government.bg
3B. Министерство на околната среда и водите
Дирекция "Управление на отпадъците и опазване на почвите"
бул. "Княгиня Мария Луиза“ 22
1000 София
Tel.: +359 2 940 6381
E-mail: t.bandakova@moew.government.bg
4. 2026/0526/BG - S20E - Jäätmed
5. Jäätmekäitlusseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu
6. Joogipakendite jäätmed
7.
8. Jäätmekäitlusseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõuga nähakse ette joogipakendite ühtse riikliku panditagastussüsteemi loomine. Sellega kehtestatakse joogi hinnast sõltumatu tagatisraha, mis tagastatakse täies ulatuses tühja pakendi tagastamisel tagastuspunkti, sõltumata ostukohast ja ilma uue ostu tegemise kohustuseta.
9. Nagu eelnõus on määratletud, kohaldatakse süsteemi kohustuslikult ühekordselt kasutatavatele plastist ja metallist joogipakenditele mahuga 0,1–3 liitrit. Lisatud on säte korduvkasutatavate klaaspakendite hilisema hõlmamise kohta, mille osas kohaldatakse kehtestatud hindamis- ja otsustusmenetlust.
Isikud, kes teevad turul kättesaadavaks jooke käesoleva seadusega hõlmatud pakendites, täidavad oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi panditagastussüsteemis osalemise ja riikliku tagatisraha käitajaga lepingu sõlmimise kaudu. Müügikohad, mille kogupindala ületab 200 ruutmeetrit, peavad rakendama pakendite tagasivõtusüsteemi ja tagastama tarbijatele tagatisraha. Muude müügikohtade puhul on osalemine vabatahtlik.
9a. Oht kaitstavale avalikule huvile. Meetme eesmärk on kaitsta keskkonda, suurendades joogipakendite jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu. On oht, et sellised pakendid satuvad segajäätmete hulka või visatakse loodusesse, mis toob kaasa ringlussevõetavate materjalide kao, reostuse ning täiendava vajaduse jäätmete kogumise ja töötlemise järele. Eelnõus käsitletakse ka pakendite ja rahavoogude ebapiisava jälgitavuse ohtu, mis muudab eesmärkide täitmise tõendamise keeruliseks.
Olemasoleva pakendijäätmete käitlussüsteemi puhul on taaskasutuse määr, sh üksikute materjalide ringlussevõtt, paberi puhul kõrgeim ja puidu puhul madalaim. Kavandatava panditagastussüsteemi kohaldamisalasse kuuluvatest materjalidest on keskmine ringlussevõtu määr kõrgeim metalli puhul (77,74%), millele järgnevad klaas (66,22%) ja plast (51,47%).
Panus eesmärgi saavutamisse. Artiklis 18b osutatud tagastatav tagatisraha loob otsese rahalise stiimuli tühjade pakendite tagastamiseks. Täielik tagasimakse, olenemata ostu sooritamise kohast ja ilma kohustuseta teha uus ost, vähendab tarbijate ees seisvaid takistusi. Artikli 18d lõikes 1 osutatud müügikohtades kohustuslik tagasivõtmine, teiste jaemüüjate vabatahtlik kaasamine ning §-s 9 osutatud omavalitsuste abi võivad tuua kaasa kogu riiki katva ulatuse. Tagastatud pakendite eraldi ladustamine ja nende korrapärane edastamine ringlussevõtuks vähendavad teiste jäätmetega segunemise võimalust.
Seos tarbijakäitumise ja andmete kogumise tulemuse vahel. Tagatisraha annab tühjale pakendile kohese rahalise väärtuse. Tarbija jaoks tähendab tagastamisotsus juba makstud summa tagastamist, süsteemi jaoks pakub iga tagastus samas võimalust tagada pakendi eraldamine üldisest jäätmevoost. Mõju sõltub tagatisraha suuruse, kogumispunktide läheduse ja lahtiolekuaegade, teabe selguse ja tagasimakse usaldusväärsuse kombinatsioonist. Rahalist stiimulit tuleb seega vaadelda koos artiklis 13a osutatud määruses sätestatud juurdepääsetavuse ja teenuste osutamise nõuetega.
Kogutud materjalide kvaliteet. Artikli 18d lõike 2 punktis 6 sätestatud ajutise eraldi ladustamise nõue loob eeldused pandipakendite muude jäätmetega saastumise piiramiseks. See võib hõlbustada sorteerimist ja sellele järgnevat ringlussevõttu. Kogumine ei võrdu siiski ringlussevõtuga: on vaja kindlaks teha tegelikult tarnitud kogused ja töötlemise tulemus. Seetõttu nähakse eelnõus ette eraldi arvestuse pidamine kogutud pakendite ja ringlussevõtuks esitatud materjalide kohta. Ei tohi automaatselt eeldada, et kõik tagastatud pakendid lähevad ringlusse või et sellest saadud materjal vastab tingimata toiduga kokkupuutumise nõuetele.
Järjepidev ja süstemaatiline rakendamine. Eelnõus seotakse omavahel joogitarnijate osalemine turul ning ettevõtjaga sõlmitud leping, tagatisraha võtmine tarneahelas, tagasivõtmine ja tagatisraha tagastamine. Artikliga 28a nähakse ette jälgitavuse infosüsteem, viieaastane programm ja teavituskampaaniad. Artiklitega 18e ja 28m kehtestatakse aruandlus pakendite, materjalide, tagatisraha ja eesmärkide täitmise ning auditeeritud finantsaruannete ja sõltumatu süsteemiauditi kohta. Seda mehhanismi täiendavad artiklis 48a osutatud platvorm, kontrollifunktsioonide jaotus ja karistused. Sel viisil hõlmatakse kogu tsükkel alates joogi turule toomisest kuni pakendi ringlussevõtuks andmiseni.
Loata tehtud maksete jälgitavus ja ennetamine. Artikli 28a lõike 2 punktis 6 osutatud teabesüsteem võimaldab võrrelda turule lastud pakendeid ja tagasivõetud pakendeid, sealhulgas veopartiide jälgimise kaudu käsitsi käitlemise korral.
Arvestades 4000 tähemärgi piirangut, lisame eraldi faili, milles on esitatud üksikasjalik analüüs, sealhulgas eespool toodud tekst.
9b. Olemasolevate mehhanismide ebapiisavus. Tooteturvalisust ja tarbijakaitset käsitlevad üldised eeskirjad ei näe iseenesest ette rahalist stiimulit tühjade pakendite tagastamiseks ega üldist tagasivõtmise ja tagatisraha tagastamise süsteemi. Praegune töökorraldus, mis säilib ajutiselt § 26 kohaselt, ei näe ette konkreetset organisatsiooni, mis loodi eelnõu artiklite 13a ja 18a–18e kohaselt. Vajadus uute sätete järele tuleneb kõnealuse eraldi mehhanismi kehtestamisest hõlmatud pakendite suhtes.
Meetme mõju piiriülesele kaubandusele ja piiriülestele teenustele. Kavandatud riiklikku tagatisrahasüsteemi kohaldatakse hõlmatud pakendites jookide suhtes, mida tarnitakse Bulgaaria Vabariigi turul, olenemata sellest, kas need on toodetud Bulgaarias, tarnitud teisest liikmesriigist või imporditud kolmandast riigist. Eelnõuga ei ole sätestatud toodete tarnekeeldu ega nende päritolu järgi tarnimise koguselist piirangut. Bulgaaria turule pääsemise tingimuseks on siiski seatud teatavate kohustuste täitmine, näiteks osalemine tagatisrahasüsteemis, lepingu sõlmimine riikliku tagatisrahasüsteemi käitajaga, pakendite registreerimine, kehtivate märgistamis- ja tähistamisnõuete järgimine, tagatisraha nõudmine ning raamatupidamisandmete esitamine.
Piiriüleselt tarnivate ettevõtjate jaoks võivad need nõuded kaasa tuua tooteandmete, märgiste, teabe- ja raamatupidamissüsteemide kohandamise esialgsed kulud ning osalemise ja aruandlusega seotud jooksvad kulud. Sõltuvalt lõplikest tehnilistest eeskirjadest võib olla vaja eraldada Bulgaaria turule mõeldud varud. Suhteline koormus võib olla suurem väikeseid koguseid tarnivate ettevõtete puhul, kuna esialgse kohandamisega seotud kulud jagunevad väiksema arvu pakendite vahel.
Küsitud tagatisraha peab eristuma süsteemis osalemise tasust. Tagatisraha peab pakendi tagastamisel olema tagastatav ja see ei tohi omaette olla piiriülese tarnimise lõplik tasu. Tagatisraha liikumine tarneahelas võib siiski tekitada vajaduse täiendava käibekapitali järele, sõltuvalt nõudmise, maksmise ja tagasimaksmise ajast. Tasu süsteemi toimimise eest ja haldusnõuete täitmisega seotud kulud kujutavad endast eraldi majanduslikku koormust.
Eelnõu sisaldab kaitsemeetmeid, mille eesmärk on piirata diskrimineerivaid tagajärgi. Artikli 28a lõike 2 punktis 4 on sätestatud käitajate võrdne kohtlemine, olenemata nende päritolust ja pakendite kogustest, ning artikli 28d lõikes 1 nõutakse võrdset juurdepääsu ja õiglasi osalemistingimusi. Nende kaitsemeetmete praktiline tähtsus tuleneb asjaolust, et teiste riikide tarnijad saavad täita oma kohustusi kohalike ettevõtjatega võrreldavatel tingimustel. Eeskirjade ühtne kohaldamine ei välista siiski vajadust hinnata, kas sellega seotud kulud ja menetlused on proportsionaalsed.
Üksainus riiklik käitaja võiks hõlbustada piiriüleste teenusepakkujate tegevust, pakkudes ühtset kontaktpunkti registreerimiseks, lepingute sõlmimiseks, aruandluseks ja maksete tegemiseks. See vähendab ettevõtjate vajadust kohaneda mitme erineva süsteemiga Bulgaarias. Samal ajal loob ühe käitaja kasutamise nõue sõltuvuse selle käitaja tingimustest; seetõttu on eriti oluline tagada läbipaistvus tasude, registreerimistähtaegade, järjepideva teenuste osutamise ja juurdepääsust põhjendamatu keeldumise vältimise osas.
Eelnõuga säilitatakse piiriüleste teenuste puhul süsteemi haldamine ühe riikliku käitaja poolt, välistades seega võimaluse, et teised ettevõtjad on paralleelselt hõlmatud sama tegevusega tagatisrahasüsteemide sõltumatute käitajatena. Seda piirangut tuleb eristada võimalusest osaleda töövõtjatena üksikutes transpordi-, hooldus-, sorteerimis- või ringlussevõtutegevustes.
Arvestades 4000 tähemärgi piirangut, lisame eraldi faili, milles on esitatud üksikasjalik analüüs, sealhulgas eespool toodud tekst.
9c. Kohustuste proportsionaalsus. Avalikes huvides on käesoleva eelnõuga hõlmatud pakenditest tuleneva materjalikao ja saastuse püsiva vähendamise saavutamine. Selle eesmärgiga on seotud registreerimis-, tagatisraha-, tagasivõtmis- ja aruandluskohustused. Tagatisraha tagastatakse täies ulatuses ja see ei kujuta endast tarbija jaoks lõppkulu pakendi tagastamisel, kuid see seob ajutiselt tema rahalised vahendid. Tagatisraha summa peab tagama tasakaalu piisava tagastamisstiimuli pakkumise ja rahalise koormuse talutavuse vahel. Eelnõuga nähakse ette läbipaistev ja mittediskrimineeriv määratlemine ja heakskiitmine ministrite nõukogu poolt, täpsustamata konkreetset summat.
Koormuse vähendamise mehhanismid. Eelnõu võimaldab tooteid tagastada automaatselt või käsitsi, näeb ette kogumise ja ajutise ladustamisega seotud kulude hüvitamise ning jaemüüjate makstud tagatisraha tagastamise. Artikli 18d lõike 3 kohaselt ei kohaldata lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustusi toiduainete kaugmüügi ja iseteenindusega müügiautomaatide suhtes. Tühjade tagastatavate pakenditega seotud tegevustega seotud erandid on sätestatud §-des 11 ja 12. Kohanemiseks annavad aega 18–24 kuud kestev ettevalmistusperiood pärast käitaja asutamist ja § 22 kohane kuuekuuline periood. Nende tähtaegade tegelik piisavus sõltub rakendamise ajakavast ja osalejate valmisolekust.
Jaemüüjate koormus ja juurdepääs tarbijate jaoks. 200-ruutmeetrise lävendi eesmärk on diferentseerida kohustuslikku tagasivõtmist vastavalt müügikohtade omadustele. Käsitsi töötlemise võimalus välistab vajaduse, et kõik tegevuskohad investeeriksid automaatsetesse seadmetesse, kuid sellega kaasnevad siiski personali, ruumi ja korraldusega seotud kulud. Artikli 28a lõike 2 punktis 9 sätestatud kulude hüvitamine võib seda koormust leevendada, tingimusel et metoodikas võetakse arvesse põhjendatud kulusid ja maksed tehakse õigeaegselt. Samal ajal tuleb kaaluda väiksemate müügikohtade vabatahtlikku osalemist, võttes arvesse süsteemi juurdepääsetavust linnades ja külades, kus ei ole suuri müügikohti.
Rahavood ja topeltmaksustamise vältimine. Artikli 13a lõikes 4 sätestatud erand on mõeldud tagama, et seadusega sätestatud tingimuste täitmise korral ei tekiks tagastatavate pakendite suhtes paralleelseid kohustusi nii kehtiva mehhanismi kui ka uue süsteemi raames. See ei tähenda, et osalemine on tasuta: üksikisikud maksavad süsteemi toimimise eest tasu, mis on sätestatud artikli 18a lõike 4 punktis 2. Hindamisel tuleb eristada tagasisaadavat tagatisraha, lõplikke teeninduskulusid ja ajutiselt seotud käibekapitali. Täpne koormus sõltub tulevastest mahtudest, maksetähtaegadest ja meetoditest, mida esitatud tekstis ei ole määratletud.
Kaitsemeetmed ühe käitaja korral. Artikli 28d kohane võrdne juurdepääs, kasumi jaotamise keeld, huvide konflikti piirangud ja süsteemi sõltumatu auditeerimine on kõik mõeldud selleks, et piirata üheainsa käitaja võimalust soosida üksikuid osalejaid. Artikli 28l kohane tagatisrahafond kaitseb tagatisraha tagastamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Riigi osalus ja kvalifitseeritud häälteenamus teatud otsuste puhul tagavad riigi osaluse strateegilises juhtimises. Need kaitsemeetmed ei asenda hinnangut selle kohta, kas ettevõtja ainuõigus ja osanike piiratud ring on vajalikud ja proportsionaalsed.
Riigi osalemine ja üldiste huvide kaitse. Kavandatud 34 %-line riigi osalus koos 67 %-lise enamusosalusega põhikirjajärgses kapitalis artikli 28f kohaste otsuste tegemiseks takistab selliste otsuste vastuvõtmist ilma riigi toetuseta. See hõlmab selliseid küsimusi nagu geograafiline katvus, tasu maksmine, töövõtjate valik ja infosüsteemide haldamine. Selle mehhanismi poolt räägib süsteemi kestliku toimimise ja üldise kättesaadavuse tagamine.
Tulemuste kinnitamine pärast vastuvõtmist. Kavandatud aastaaruanded ja sõltumatu auditeerimine loovad aluse, et teabepõhiselt tagantjärele hinnata, kas oodatud kasu on saavutatud mõistlike kuludega.
Arvestades 4000 tähemärgi piirangut, lisame eraldi faili, milles on esitatud üksikasjalik analüüs, sealhulgas eespool toodud tekst.
10. Viited alustekstidele:
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Ei
16.
TBT aspekt: Ei
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
