Sõnum 002
Komisjoni teade – TRIS/(2020) 01101
direktiiv (EL) 2015/1535
Sõnumi tõlge 001
Teavitamine: 2020/0174/D
No abre el plazo - Nezahajuje odklady - Fristerne indledes ikke - Kein Fristbeginn - Viivituste perioodi ei avata - Καμμία έναρξη προθεσμίας - Does not open the delays - N'ouvre pas de délais - Non fa decorrere la mora - Neietekmē atlikšanu - Atidėjimai nepradedami - Nem nyitja meg a késéseket - Ma’ jiftaħx il-perijodi ta’ dawmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Neotvorí oneskorenia - Ne uvaja zamud - Määräaika ei ala tästä - Inleder ingen frist - Не се предвижда период на прекъсване - Nu deschide perioadele de stagnare - Nu deschide perioadele de stagnare.
(MSG: 202001101.ET)
1. MSG 002 IND 2020 0174 D ET 30-03-2020 D NOTIF
2. D
3A. Bundesministerium für Wirtschaft und Energie, Referat E C 2, 11019 Berlin,
Tel.: 0049-30-2014-6353, Fax: 0049-30-2014-5379, E-Mail: infonorm@bmwi.bund.de
3B. Bundesministerium der Justiz und für Verbraucherschutz, Referat V B 2, 10117 Berlin
Tel.: 0049-30-18580-9522, Fax: 0049-30-18580-9525, E-Mail: poststelle@bmjv.bund.de
4. 2020/0174/D - SERV60
5. Sotsiaalvõrgustikes õiguste teostamist käsitleva seaduse muutmise seaduse eelnõu
6. Sotsiaalvõrgustike teenuste ja videote jagamise keskkondade pakkujad
7. -
8. Sotsiaalvõrgustikes õiguste teostamist käsitlev seadus (NetzDG) kohustab suuri sotsiaalseid võrgustikke pidama kaebuste haldamise süsteemi, mille kohaselt peavad nad kasutajatelt kaebusi vastu võtma ja kontrollima ning peavad ebaseadusliku, s.o karistatava sisu eemaldama või blokeerima.
Seaduseelnõuga kohandatakse NetzDG direktiivi (EL) 2018/1808 uute nõuetega, millega muudeti direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste kohta. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv sisaldab uusi nõudeid vastavuseeskirjadele, mis kaitsevad videote jagamise keskkonna teenuseid lubamatu sisu eest. NetzDG juba hõlmab osaliselt neid teenuseid. Erinevalt kehtivast NetzDGst nõuab audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ka väikestele ja teemapõhistele pakkujatele vastavusnõuete kehtestamist.
Järgitakse vastutuse jaotust liikmesriikide vahel, nagu on sätestatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis. Videote jagamise keskkonna teenuste puhul, mis on asutatud teises liikmesriigis või loetakse asutatuks teises liikmesriigis, eeldatakse, et teine liikmesriik tagab audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 28b alusel Euroopa õigusega ühtlustatud minimaalse kaitsetaseme teatud sisu osas. Selles kontekstis peetakse silmas asukohariigi peamist pädevust vastavalt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 28a lõikele 1. Saksa ametiasutuste pädevus võib vastavalt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 28a lõikele 5 koostoimes direktiivi 2000/31/EÜ (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 3 lõikega 4 tekkida turul ainult erilise vajaduse korral ja põhimõtteliselt alles pärast konsulteerimismenetlust asukohariigiga.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamine toimub NetzDG § 3d kuni §3f. Selles osas sisaldab NetzDG § 3d vajalikke määratlusi ja eeskirju asjaomase liikmesriigi määramiseks vastavalt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 28a lõikele 1, kus teenuseosutaja on asutatud või loetakse asutatuks. NetzDG § 3e lõikes 1 sätestatakse, et NetzDG nõuded kehtivad põhimõtteliselt selle alla kuuluvate videote jagamise keskkonna teenuste suhtes, kuid arvesse võetakse NetzDG § 3e lõigetes 2 kuni 4 sisalduvaid erieeskirju, mis käsitlevad eelkõige väiksemaid ja välismaiseid teenusepakkujaid. Need erieeskirju kohadatakse kasutaja loodud videotele ja programmidele, mis on hõlmatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga, samal ajal kui nt teksti sisu ei käsitleta ja seega ei piirata NetzDG varasemat kohaldatavust. NetzDG § 3f luuakse ametlik lepitusorgan videote jagamise keskonna teenustega seotud vaidluste lahendamiseks.
Seaduse eelnõuga nähakse ette täiendavad muudatused, mis parandavad eelkõige kasutajate õiguslikku seisundit sotsiaalvõrgustike suhtes vaidluste korral võrgumeetmete üle, nt sisu kustutamise üle, ja tagavad suurema läbipaistvuse.
Varasemate läbipaistvusaruannetega saadud kogemusi silmas pidades tuleb NetzDG § 2 kohaselt suurendada läbipaistvusaruannete teabesisu ja võrreldavust. Näiteks tuleb tulevikus esitada muudatused läbipaistvusaruannetes võrreldes varasemate aruandeperioodidega ja nende võimalikud põhjused. Erinevate teenuseosutajate aruannete võrdlemise hõlbustamiseks üldsuse jaoks peavad aruanded tulevikus sisaldama olulise teabe kokkuvõtet. Lisaks tuleb tulevikus eemaldatava sisu leidmisel aru anda ka apellatsioonide käsitlemise (nt tagasilükkamiste arv) ja automatiseeritud protsesside põhifunktsioonide kohta, kui pakkuja selliseid protsesse kasutab. Lisaks peavad teenuseosutajad tulevikus esitama aruanded ka selle kohta, kas ja millisel määral antakse teadusele ja uurimistöödele võimalusi andmete anonüümseks analüüsimiseks, mis käsitlevad ebaseadusliku sisu spetsiifilisi mõjusid, kooskõlastatud käitumist selle levitamisel ning ebaseadusliku sisu sidumist konkreetsete isikute tunnustega.
NetzDG § 3 lõike 1 teist lauset muudetakse, et selgitada, et teavituskanaleid, mille kaudu saab edastada kaebusi ebaseadusliku sisu kohta, peab olema lihtne kasutada ning need peavad olema sisult muuhulgas hõlpsasti äratuntavad ja koheselt ligipääsetavad. Sellega selgitatakse veel kord, et raskesti leitav, pikk või keeruline klikkimine teatatavast sisust kaebuse esitamise võimaluseni ei ole seadusega kooskõlas.
Äsjaloodud NetzDG § 3b kehtestatakse nn apellatsioonimenetlus. Sellega tagatakse, et sotsiaalvõrgustiku teenuse pakkuja saab lihtsalt kaasata ühelt poolt kaebuse esitajaid ja teiselt poolt sisukirjutajaid sisu kohta tehtava otsuse kontrollimisse.
NetzDG § 3c lisab eraõiguse alusel tegutseva lepitusorgani tunnustamise võimaluse. Selline lepitusorgan aitab leida kohtuvälise lahenduse kaebuste esitajate või kasutajate ja pakkuja vahelistele vaidlustele.
NetzDG § 4a kehtestatakse Saksamaa justiitsameti järelevalve- ja korraldusvolitused.
NetzDG § 5 lõikes 1 selgitatakse, et kättetoimetamiseks volitatud isikule võib kätte toimetada hagisid, millega esitatakse nõue ebaseadusliku sisu olemasolu põhjendusteta omaksvõtmiseks. Eelkõige hõlmab see ennistamishagisid, millega taotletakse põhjuseid selgitades võrgust eemaldatud sisu taastamist või tuuakse välja, et konto blokeerimine on selle alusel lubamatu.
NetzDG § 5 lõike 2 kohaselt tuleb õiguskaitseasutuste jaoks riigisiseste kontaktisikutena dokumentide vastuvõtmiseks volitatud isikute nimed edastada otse Saksamaa justiitsametile, kes omakorda võib edastada andmed õiguskaitseasutustele.
Telekommunikatsiooniseaduse § 14 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse selles mõttes, et tulevikus võib andmete avaldamise lubatavuse üle otsustav kohus samal ajal anda välja korralduse andmete väljastamise kohustuse kohta.
9. Vajadus võidelda karistatava vihakõne vastu internetis on muutumatult aktuaalne. Kodanikel on õigus eeldada, et karistatavaid rünnakuid nagu vaenu õhutamine või ähvardused ei aktsepteerita tegevusetult. See kehtib ka internetis. Lisaks võib karistatav vihakõne olla kodanike vastu suunatud tegelike füüsiliste rünnakute kasvupinnaseks. Samuti võib karistatav vihakõne põhjustada tõsist hirmu, mis lisaks inimese sõna- ja tegutsemisvabadusele ohustab demokraatlikku diskursust kui sellist ja seeläbi meie demokraatia aluseid tervikuna.
1. oktoobril 2017 jõustunud NetzDG lähenemisviis sotsiaalvõrgustike teenuste pakkujate vastutuse täpsustamiseks ebaseadusliku sisuga kaebuste menetlemisel (märkamine ja mahavõtmine) on end ühemõtteliselt tõestanud.
NetzDG senised praktilised kogemused näitavad siiski, et teatavaid eeskirju tuleks edasi arendada. Samuti tuleb kohandada NetzDG audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uutele nõuetele.
Käesoleva eelnõu täiendused täpsustavad NetzDGga juba sisse viidud kaebuste haldamise süsteemi (nt apellatsioonimenetlus, nõuded reguleeritud iseregulatsiooni asutustele) ja kuuluvad seega elektroonilise kaubanduse direktiivi artikli 14 lõike 3 teises lauses reguleeritud menetluste hulka. Käesoleva eelnõuga ei karmistata sisu kontrollimise ja vajaduse korral kiire eemaldamise või blokeerimise nõudeid. Lepitusorgani eeskirjad ei loo teenuseosutajatele teenuste osutamist piiravaid kohustusi, eelkõige kuna elektroonilise kaubanduse direktiivi artikkel 17 ei kavatse piirata riiklikke kohtuväliseid vaidluste lahendamise mehhanisme.
10. Eelnõuga otseselt seonduvad õigusaktid: 1. septembri 2017. aasta sotsiaalvõrgustikes õiguste teostamist käsitlev seadus (Saksamaa ametlik väljaanne, I osa, lk 3352)
https://www.gesetze-im-internet.de/netzdg/NetzDG.pdf
26. veebruari 2007. aasta telekommunikatsiooniseadus (Saksamaa ametlik väljaanne, I osa, lk 179), viimati muudetud 11. juuli 2019. aasta seaduse artikliga 11 (Saksamaa ametlik väljaanne, I osa, lk 1066)
https://www.gesetze-im-internet.de/tmg/TMG.pdf
11. Ei
12. -
13. Ei
14. Ei
15. Sotsiaalvõrgustike teenuste pakkujatele tekitab eelnõu ühekordseid täitmiskulusid 284 000 eurot ning iga-aastaselt 2 279 000 eurot. Nendest kuludest moodustab direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) artikli 28b üksühele rakendamine ühekordse kuluna 45 400 eurot ning aastas 89 400 eurot. Riigile tekivad täitmiskulud summas 1 064 987,22 eurot aastas. Liidumaade kohtuasutustele on oodata lisakulusid summas 63 000 eurot aastas.
16. TBT-leping
EI – eelnõu ei mõjuta märkimisväärselt rahvusvahelist kaubandust.
SPS-leping
EI – eelnõu ei mõjuta märkimisväärselt rahvusvahelist kaubandust.
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
faks: +32 229 98043
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
