Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 1522
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0281/FR
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20261522.ET
1. MSG 001 IND 2026 0281 FR ET 08-06-2026 FR NOTIF
2. France
3A. Ministères économiques et financiers
Direction générale des entreprises
SCIDE/SQUALPI/PNRP
Bât. Sieyès -Teledoc 143
61, Bd Vincent Auriol
75703 PARIS Cedex 13
d9834.france@finances.gouv.fr
3B. Ministère de l'agriculture, de l'agro-alimentaire et de la souveraineté alimentaire
Direction générale de la performance économique et environnementale des entreprises
SCPE/SDC
3 rue Barbet de Jouy
75349 PARIS 07 SP
4. 2026/0281/FR - C60A - Märgistamine
5. Toidu koostisosana kasutatava liha päritolu kohustuslik märgistamine.
6. Veise-, sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha, sealhulgas lihavalmistised ja mehaaniliselt eraldatud liha, mida kasutatakse koostisosadena pakendatud toiduainetes.
7.
Määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele: artiklid 40, 43, 44 ja 45
ei rakendata
8. Meetme eesmärk on muuta kohustuslikuks veise-, sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha, sealhulgas lihavalmististe ja mehaaniliselt eraldatud liha päritolu märgistamine, mida kasutatakse koostisosana pakendatud toitudes.
See sätestab, et ettevõtted peaksid toiduainete koostisosana kasutatava liha päritoluriigi ära märkima. Erandid lubavad neil aga piirduda selliste märgetega nagu „EL” või „mitte-EL” või isegi „EL või mitte-EL”.
Selle meetme alla ei kuulu Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis toodetud või turustatud tooted.
See meede kehtib kuni 31. detsembrini 2030.
9. See meede võetakse vastu INCO määruse artikli 39 alusel. See võimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid, mis nõuavad teatud tüüpi või kategooria toiduainete kohustuslikku märgistamist, kui seda põhjendatakse vähemalt ühe järgmise põhjusega: rahvatervise kaitse, tarbijate kaitse, eksitavate tavade ennetamine või ebaausa konkurentsi ennetamine. Samuti tuleb esitada tõendid selle kohta, et enamik tarbijaid peab seda teavet oluliseks. Seda meedet, mis nõuab toiduainete päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist, võib kehtestada ainult juhul, kui toiduaine teatud omaduste ja selle päritolu või lähtekoha vahel on tõestatud seos.
9a. Järgmised kolm punkti näitavad, et kõik INCO määruse artiklis 39 nõutud põhjendused on täidetud:
Seos Euroopa päritolu liha omaduste ja selle päritolu vahel
Artikli eelnõu lõiked II ja III sätestavad, et ettevõtted peavad eelistama toiduainete koostisosana kasutatava liha päritoluriigi märkimist. Artikli eelnõus sätestatud sätted lubavad neil aga piirduda selliste märgetega nagu „EL” või „mitte-EL” või isegi „EL või mitte-EL”. Järelikult on artikli ainus tõeliselt kohustuslik nõue, et toode peab olema liigitatud vähemalt ühte neist kolmest kategooriast („EL”, „mitte-EL” või „EL või mitte-EL”); seejärel on ettevõttel valida, kas jääda selle miinimumnõude juurde või päritoluriiki täpsustada.
Nagu selgub, on alates 1. jaanuarist 2006 kehtestatud Euroopa määruste kogum („hügieenipakett”), mis hõlmab kogu toiduainete tarneahelat – alates esmatootmisest kuni turustamiseni lõpptarbijale. Konkreetselt loomakasvatustavasid reguleerivad kaks määrust, mis kehtestavad loomset päritolu toidule ranged nõuded:
määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, kehtib kõigi toidukäitlejate kohta, kes käitlevad või töötlevad loomset päritolu toitu;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb muu hulgas loomade tervise ja heaolu eeskirju.
Lisaks võib viidata ka järgmistele õigusaktidele:
– määrus (EÜ) nr 1/2005, millega kehtestatakse loomade vedamise eeskirjad, kehtestades maksimaalsed teekonnaajad, kohustuslikud puhkeajad, täpsed laadimistihedused ja teatud temperatuuride säilitamise;
– määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel, mis nõuab, et loomad oleksid vabad igasugusest välditavast valust, stressist ja kannatustest;
– määrus (EL) 2019/6 veterinaarravimite kohta, mis keelab antibiootikumide manustamise kasvu soodustamiseks või saagikuse suurendamiseks.
See Euroopa määrus kehtestab ranged standardid, mis mõjutavad looma ainevahetust ja füsioloogiat kogu tema eluea jooksul ja kuni tapmiseni, samuti liha omadusi käitlemise ja töötlemise ajal.
Nende määruste põhjal on vaieldamatu, et Euroopa Liidust pärit loomset päritolu tooted on omandanud erinevaid omadusi võrreldes samade toodetega kolmandatest riikidest.
Näiteks kinnitavad muuhulgas INRAE teadlaste läbiviidud uuringud, et stressi vähendamine loomade kasvatamise ja tapmise ajal avaldab liha kvaliteedile positiivset mõju¹.
Prantsusmaa ja Euroopa tarbijate ootused
Juba üle kümne aasta on arvukad uuringud näidanud, et tarbijatel on tõsine ootus, et toiduainete koostisosade päritolu oleks märgistatud.
Näiteks 2023. aastal Appinio uurimisagentuuri poolt toiduainete päritolu läbipaistvuse eest võitleva organisatsiooni Collectif En Vérité nimel läbi viidud uuring² näitas, et 86% tarbijatest peab ostu sooritamisel oluliseks teavet toodete päritolu kohta.
Opinion Way 2025 Barometer „Les Français, l’agriculture et l’alimentation” kohaselt ütleb peaaegu 69% vastanutest, et nad on valmis maksma rohkem piirkondliku toote või 100% Prantsuse toote eest³.
Ka Euroopa tarbijad peavad toodete päritolu oluliseks. Näiteks EFSA Eurobarometer 2025. aasta aprilli uuring toiduohutuse kohta Euroopa Liidus.
9b. Selle meetme alla ei kuulu Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis toodetud või turustatud tooted. Seetõttu ei mõjuta see piiriüleseid teenuseid ega kaubandust.
Riiklikes või Euroopa õigusaktides ei ole praegu sätestatud üldist kohustust märkida kinnispakis toidu koostisosana kasutatavate põllumajandustoodete päritolu.
See meede on kõige vähem piirav viis seatud eesmärgi saavutamiseks, kuna ainus tõeliselt kohustuslik nõue on, et käitleja peab tagama, et toiduained kuuluvad vähemalt ühte järgmisest kolmest märgistuskategooriast: „EL”, „mitte-EL” või „EL või mitte-EL”. Sel juhul on ettevõttel võimalus kas jääda selle miinimumnõude juurde või märkida ära ka päritoluriik. Seega on see kohustus võimalikult vähe piirav.
9c. Eesmärgi, nimelt tarbija teavitamise, saavutamiseks ei ole muud võimalust. Mõju kaubandusele teiste liikmesriikidega ei ole ebaproportsionaalne võrreldes läbipaistvuse ja jälgitavuse eesmärgiga tarbijate jaoks. Päritolumärgistus vastab Euroopa tarbijate tugevale nõudmisele lihatoodete jälgitavuse järele. See aitab toetada ja taastada tarbijate usaldust, eriti pärast toiduskandaale. Lisaks ei avalda säte olulist mõju kaubandusele, arvestades asjaomaste toodete ühendusesisese kaubanduse valdavat osakaalu.
10. Viited: Viited puuduvad.
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Ei
16.
TBT aspekt: Ei
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
