Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 1288
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0233/GR
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20261288.ET
1. MSG 001 IND 2026 0233 GR ET 08-05-2026 GR NOTIF
2. Greece
3A. ΕΛΟΤ, ΚΕΝΤΡΟ ΠΛΗΡΟΦΟΡΗΣΗΣ ΟΔΗΓΙΑΣ 98/34/Ε.Ε, ΚΗΦΙΣΟΥ 50, 121 33 ΠΕΡΙΣΤΕΡΙ, ΑΘΗΝΑ, Τ/Φ: + 30210- 2120104, Τ/Ο: + 30210- 2120131
3B. Υπουργείο Ψηφιακής Διακυβέρνησης,Γενική Γραμματεία Τηλεπικοινωνιών και Ταχυδρομείων,
Γενική Διεύθυνση Τηλεπικοινωνιών και Ταχυδρομείων,Διεύθυνση Τεχνολογικού Εξοπλισμού και Εγκαταστάσεων, Φραγκούδη 11 & Αλεξάνδρου Πάντου, Καλλιθέα 101 63,Τηλ.: +30 210 9098852, αρμ.: κ. Α. Παλιάτσος, e-mail:a.paliatsos@mindigital.gr
4. 2026/0233/GR - SERV60 - Internetiteenused
5. Euroopa Komisjoni teavitamine eelnõust, mis käsitleb
vanusepiirangut veebipõhiste sotsiaalvõrgustikuteenuste kasutamiseks vastavalt
vastavalt presidendi määruses 81/2018 sätestatud korrale.
6. Veebipõhiste sotsiaalvõrgustike teenuste kasutamise vanuse alampiiri kehtestamine
7.
8. Kavandatud sätete eesmärk on kehtestada selge vanusepiirang nendele teenustele juurdepääsuks, mille peamine eesmärk on kaitsta alaealiste tervist veebipõhiste sotsiaalvõrgustike teenuste ülesehituse ja toimimisega seotud riskide eest.
Eelkõige kehtestatakse digitaalse täisealisuse reegel, mille kohaselt ei ole juurdepääs
veebipõhistele sotsiaalvõrgustike teenustele lubatud enne, kui kasutaja on saanud viieteistkümne (15) aastaseks, ning selle nõude täitmine tuleb tagada usaldusväärsete vanuse kontrollimise mehhanismide abil. See piirang on kooskõlas isikuandmete kaitse riikliku raamistikuga (seadus 4624/2019) seoses infoühiskonna teenuste nõusoleku vanusega ja vastab noorukiea kriitilisele etapile, mille jooksul alaealised järk-järgult arendavad suuremat autonoomiat, vajades samal ajal digitaalses keskkonnas suuremat kaitset.
Lisaks on eeskirjad koostatud kooskõlas ELi õigusega ja eelkõige digiteenuste määrusega (EL) 2022/2065 (digiteenuste seadus) ning
Euroopa Komisjoni 2025. aasta suvel avaldatud alaealiste kaitse suunistega vastavalt digiteenuste määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 4. Samuti ei kehtesta need eeskirjad veebiplatvormide pakkujatele uusi, iseseisvaid kohustusi ega loo paralleelset või iseseisvat riiklikku kontrolli- ja karistusmehhanismi.
9. A. Teavitamisnõue ja TRIS-menetlus
Vastavalt presidendi määrusele 81/2018 ja eriti selle artikli 6 lõikele 1 on avaliku sektori asutused ja organid, kes koostavad tehniliste eeskirjade eelnõusid, kohustatud neist enne vastuvõtmist Euroopa Komisjoni ELOTi teabekeskuse kaudu teavitama. Kavandatud eelnõu sätted kuuluvad eespool nimetatud presidendi määruse reguleerimisalasse, kuna need kehtestavad juurdepääsu korra infoühiskonna teenustele, mis on otseselt seotud veebiplatvormide toimimisega. Seetõttu on vaja lisatud eelnõu sätetest enne nende vastuvõtmist ja jõustumist TRIS-mehhanismi kaudu eelnevalt teavitada.
B. Presidendi määruse 81/2018 artikli 6 lõike 1 kohaseid eelnõu sätteid õigustavad põhjused
Kavandatud eelnõu sätete väljatöötamist dikteerivad avaliku huvi kaalukad põhjused, mis põhinevad alaealiste poolt nende teenuste kasutamisega seotud riskide dokumenteeritud hindamisel ning eelkõige vajadusel kaitsta nende vaimset tervist ja tervet arengut digitaalses keskkonnas. Varajane ja intensiivne veebipõhiste sotsiaalmeedia platvormide kasutamine, mis on loodud pideva kasutajate kaasamise soodustamiseks, kipub noorukite seas kaasa tooma sõltuvust tekitavaid kasutusmustreid ja negatiivseid tervisemõjusid. Määruste eesmärk ei ole kehtestada alaealistele horisontaalset juurdepääsu Internetile ega takistada haridus- või teabeteenuste kasutamist, vaid pigem reguleerida konkreetselt teenuseid, mis oma disainiomaduste tõttu kujutavad endast suurenenud riski.
9a. Kavandatud meede, täpsemalt 15-aastase vanusepiirangu kehtestamine veebipõhistele sotsiaalvõrgustike teenustele juurdepääsuks, on suunatud riskile, mis tuleneb alaealiste varasest ja intensiivsest kokkupuutest veebipõhiste sotsiaalvõrgustike teenustega, mille disainielemendid soodustavad jätkuvat kasutamist ning võivad viia sõltuvuskäitumise ja sobimatu sisuni, millel on potentsiaalne negatiivne mõju nende tervisele. Seda seost kinnitavad ka kättesaadavad uuringuandmed. Kreeka Turvalisema Interneti Keskuse üleriigilise uuringu (Safeline, 2025) kohaselt teatab iga neljas õpilane, et ta kasutab sotsiaalvõrgustikke liigselt ja vajab abi selle vähendamiseks. Laste internetiharjumused Kreekas: 2025. aasta üleriigiline uuring uurib digiteenuste seaduse (DSA) rakendamisega seotud väljakutseid
Meede on sihipärane, kuna see on seotud ainult veebipõhiste sotsiaalvõrgustike teenustega ega hõlma alaealiste juurdepääsu üldist piiramist internetile ega haridus- ja teabeteenustele. Lisaks ei ole 15-aastase vanusepiiri valik meelevaldne, vaid on kooskõlas Kreeka kehtiva andmekaitseraamistikuga, kus infoühiskonna teenuste puhul vanemate nõusoleku vanusepiirang on GDPR-i rakendusseaduse, nimelt seaduse 4624/2019, kohaselt juba kehtestatud 15 aastale. Lisaks vastab see noorukiea kriitilisele etapile, mille jooksul alaealised järk-järgult suurema autonoomia saavutavad, vajades samal ajal digitaalses keskkonnas tugevdatud kaitset.
Kavandatud meedet ei kehtestata eraldi, vaid see on osa sidusast ja laienevast riiklike meetmete raamistikust vähemuste kaitsmiseks digitaalses keskkonnas. Riiklikul tasandil on meede seotud olemasolevate sätetega, nagu mobiiltelefonide kasutamise keeld koolihoonetes, laste rahakoti kasutuselevõtt vanemliku järelevalve vahendina, tervishoiuministeeriumi sihipärased sekkumised digitaalse sõltuvuse vastu võitlemiseks vaimse tervise asutustes ning haridusministeeriumi haridusprogrammid internetiturvalisuse ja -sõltuvuse kohta. Euroopa tasandil ei piirdu Kreeka ainult riikliku tasandi õigusaktidega, vaid edendab aktiivselt selle meetme laiendamist Euroopa Komisjonile esitatud konkreetsete ettepanekute kaudu, mis näitab, et seadusandlik algatus ei ole killustatud ega oportunistlik, vaid on osa pikaajalisest ja süstemaatilisest pühendumusest selle eesmärgi saavutamisele. Samuti tuleb märkida, et 2024. aasta detsembris koostas Kreeka riikliku strateegia alaealiste kaitsmiseks internetisõltuvuse eest. Alaealiste kaitsmise riiklik strateegia internetisõltuvuse eest – nationalcoalition.gov.gr. Selle strateegia koostamisel kasutatud uuringute ja olemasolevate Euroopa ja riiklike uuringuandmete kohaselt on olemas seos sotsiaalvõrgustike varajase ja liigse kasutamise ning stressi, unehäirete, veebikiusamise ja probleemse veebikäitumise sagenemise vahel.
Seega kujutab see endast otsest ja proportsionaalset sekkumist juurdepääsupunktis, et saavutada eesmärk kaitsta kõige haavatavama vanuserühma, nimelt alaealiste tervist ja tervet psühhosotsiaalset arengut, arvestades, et riskid, mida see püüab lahendada, on otseselt seotud veebipõhiste sotsiaalvõrgustike teenuste kasutamisega.
9b. Sekkumise vajadus on seotud eelkõige alaealiste varajase ja intensiivse kokkupuutega teenustega, mis kasutavad disainifunktsioone ja algoritmilisi funktsioone, mis on võimelised soodustama pidevat kasutamist ja viima sõltuvust tekitavate käitumismustriteni, millel on tagajärjed eelkõige nende füüsilisele ja vaimsele tervisele, tervele psühhosotsiaalsele arengule ning alaealiste turvalisusele ja privaatsusele. Sekkumise vajadust kinnitavad hiljutised andmed, mis näitavad, et sotsiaalvõrgustike kasutamine algab juba algkoolis ning muutub igapäevaseks ja intensiivseks tegevuseks enne 15. eluaastat. Täpsemalt öeldes väitis 41% põhikooliõpilastest ja 51% keskkooliõpilastest, et nad hakkasid sotsiaalvõrgustikke kasutama 10–12-aastaselt. Laste internetiharjumused Kreekas: 2025. aasta üleriigiline uuring uurib digiteenuste seaduse (DSA) rakendamisega seotud väljakutseid
Meetme ettevalmistamise käigus kaaluti vähem piiravaid alternatiive, nagu vanemlik järelevalve ning digitaalse hariduse ja teavitusmeetmed. Digitaalse kirjaoskuse ja digitaalse haridusega seotud meetmeid, kuigi need on vajalikud täiendavate kaitsevahenditena, ei peetud piisavaks regulatiivse sekkumise iseseisva asendajana, arvestades, et isegi kõrge digitaalse kirjaoskusega lapsed puutuvad endiselt kokku algoritmiliste mehhanismidega, mis soodustavad nende teenuste liigset ja mõnikord sõltuvust tekitavat kasutamist. Seda järeldust kinnitab ka riiklik strateegia alaealiste kaitsmiseks internetisõltuvuse eest, mille kohaselt alaealiste tõhus kaitse nõuab hariduslike, ennetavate ja regulatiivsete meetmete kombinatsiooni ning see ei saa põhineda üksnes vanemate või alaealiste endi individuaalsel vastutusel. Riiklik strateegia alaealiste kaitsmiseks internetisõltuvuse eest – nationalcoalition.gov.gr
Alternatiivseid lähenemisviise peeti iseseisvate kaitsemeetmetena ebapiisavateks, kuna need tuginevad peamiselt vanemate või kasutajate endi individuaalsele järelevalvele ega käsitle terviklikul ja tõhusal viisil nende teenuste toimimise iseärasustest tulenevaid riske. Seda vajadust kinnitavad ka hiljutised empiirilised andmed. Eelkõige üleriigilise Safeline'i uuringu (2025) kohaselt kasutab enamik alla 13-aastaseid lapsi juba selliseid platvorme nagu TikTok, Instagram ja YouTube, hoolimata sellise kasutamise kehtestatud vanusepiirangutest, samas kui enamik alaealisi esitab konto avamisel vale vanuse, mis rõhutab olemasolevate vanuse kontrollimise mehhanismide nõrkusi. Uuring näitab ka, et sotsiaalvõrgustike kasutamine algab juba algkoolis ja on igapäevane tegevus, samas kui märkimisväärne arv alaealisi veedab nendel platvormidel rohkem kui neli tundi päevas. Lisaks on tõendeid piiratud vanemliku järelevalve kohta, eriti keskkoolis, samuti laste laialdase kokkupuute kohta sobimatu sisuga, sageli ilma et nad seda aktiivselt otsiksid. Riiklik strateegia alaealiste kaitsmiseks internetisõltuvuse eest - nationalcoalition.gov.gr. Seetõttu peetakse kavandatavat meedet, mis hõlmab selge vanusepiirangu kehtestamist sellele konkreetsele sotsiaalvõrgustiku teenuste kategooriale juurdepääsuks, vajalikuks nende tõhusaks kaitsmiseks.
9c. Meetme rakendamine on seotud asjakohaste ja usaldusväärsete vanuse kontrollimise või hindamise meetodite kasutamisega vastavalt määruse (EL) 2022/2065 (DSA) artiklile 28 ja Euroopa Komisjoni asjakohastele suunistele, mis näevad ette võimaluse kehtestada alaealiste kaitsmiseks veebipõhistele sotsiaalvõrgustiku teenustele juurdepääsu vanuse alampiir. Selliste teenuste osutajatele pandud koormust, eriti seoses sobivate vanuse kontrollimise või hindamise mehhanismide väljatöötamise või integreerimisega, ei saa pidada ebaproportsionaalseks ega ülemääraseks, arvestades taotletavat avaliku huvi eesmärki, nimelt alla viieteistkümne (15) aasta vanuste alaealiste kaitsmist sotsiaalvõrgustike varase ja intensiivse kasutamisega seotud terviseriskide eest.
Olemasolevad empiirilised andmed räägivad meetme vastuvõtmise kasuks. Safeline 2025 uuringus registreeritud andmed näitavad, et meede ei käsitle hüpoteetilist ega abstraktset riski, vaid pigem alaealiste seas juba tuvastatud kõrge riskiga keskkondadega kokkupuute vorme. Laste internetiharjumused Kreekas: 2025. aasta üleriigiline uuring uurib digiteenuste seaduse (DSA) rakendamisega seotud väljakutseid. Lisaks peetakse teenusepakkujatele esitatavat vanuse kontrollimise mehhanismide rakendamise nõuet mõistlikuks, arvestades, et olemasolevad mehhanismid tunduvad olevat ebapiisavad. Eelkõige tunnistab Safeline 2025 uuringu kohaselt 66% sotsiaalvõrgustikke kasutavatest algkooliõpilastest ja 74% keskkooliõpilastest, et on esitanud registreerumisel vale vanuse, mis aitab vanuse kontrollimise mehhanismidest hõlpsalt mööda hiilida. See järeldus muudab nõude proportsionaalseks ja on otseselt seotud vajadusega tegeleda konkreetse operatiivse lüngaga. Laste internetiharjumused Kreekas: 2025. aasta üleriigiline uuring uurib digiteenuste seaduse (DSA) rakendamisega seotud väljakutseid
Eelnõu sätted piiravad ka teenusepakkujate koormust, kuna need ei kehtesta eksklusiivset ega eelnevalt kindlaksmääratud tehnoloogilist lahendust. Selle asemel võimaldavad need kasutada erinevaid sobivaid vanuse kontrollimise või hindamise meetodeid, sealhulgas Euroopa Liidu samaväärset vanuse kontrollimislahendust, mis on integreeritud Gov.gr Walletisse ja Kids Walletisse. See tehnoloogiline neutraalsus pakub teenusepakkujatele paindlikkust nõuete täitmisel ja vähendab liigse regulatiivse või finantskoormuse riski. Samuti tuleb märkida, et ELi algatus töötada välja ja teha kättesaadavaks vanuse kontrollimise rakenduse tehniline lahendus kogu liidus vähendab veelgi teenusepakkujate koormust, pakkudes neile asjakohaseid tehnilisi vahendeid tasuta.
Koormust leevendab ka üleminekuperiood kuni 1. jaanuarini 2027, mis annab mõjutatud teenusepakkujatele piisavalt aega tehniliseks ja organisatsiooniliseks kohanemiseks. Lisaks on meetme ulatus piiratud. See meede ei puuduta alaealiste juurdepääsu internetile ega haridus- või teabeteenustele üldiselt, vaid konkreetselt veebipõhistele sotsiaalvõrgustike teenustele ja ainult seoses kasutajatega, kes ei ole veel saanud viieteistkümne (15) aastaseks.
Seda arvestades on teenusepakkujatele langev koormus piiratud, tehniliselt hallatav ja järk-järgult rakendatav ning teenitav eesmärk on eriti oluline. Seevastu meetmete võtmata jätmine võimaldaks alaealistel jätkuvalt kontrollimatult ligi pääseda teenustele, mis on loodud kaasatuse maksimeerimiseks, hoolimata dokumenteeritud tõenditest liigse kasutamise, ebapiisava vanemliku järelevalve, vanusepiirangute eiramise ja sobimatu sisuga kokkupuute kohta. Järelikult on meetmega kehtestatud koormus mõistlik ja alaealiste kaitse eesmärgiga proportsionaalne.
10. Viited alustekstidele: alusteksti ei ole
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Ei
16.
TBT aspekt: Ei
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
