Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 1412
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0260/DE
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20261412.ET
1. MSG 001 IND 2026 0260 DE ET 22-05-2026 DE NOTIF
2. Germany
3A. Bundesministerium für Wirtschaft und Energie, Referat EB3
3B. Der Beauftragte der Bundesregierung für Kultur und Medien (BKM), Referat KM56 (E-Mail: km56@bkm.bund.de)
4. 2026/0260/DE - SERV30 - Massiteabevahendid
5. Seadus Euroopa audiovisuaalteoste edendamise kohta meediateenuse osutajate investeerimiskohustuse kaudu (Media Investment Obligation Act – MedienInvestVG)
6. Tellitavad meediateenused või tellitavad videoteenused
7.
8. Meediainvesteeringute seaduse (MedienInvestVG) kohaselt on meediateenuste osutajad, st tellitavad videoteenused ja telekanalid, kellel on meediakogud ja kes teenivad tulu Saksamaa teleturult, kohustatud investeerima 8 protsenti oma netokäibest (või avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide puhul oma programmikuludest) Euroopa audiovisuaalteoste tootmisse ja levitamisse. Eesmärk on tagada Saksamaa tootmissektorisse tehtavate investeeringute stabiilne ja jätkusuutlik tase. Kindlaksmääratud osa nendest investeeringutest tuleb alamkvootide kaudu eraldada uute teoste tootmisele (60 %), saksakeelsetele originaalteostele (80 %) ja sõltumatute filmitootjate toodangule (70 %). Lisaks on õiguste tagasikandmise punkti eesmärk tugevdada sõltumatute filmitootjate positsiooni. Selleks et tagada samal ajal turu piisav paindlikkus, võimaldab loobumisklausel kõrvalekaldumist seaduse investeeringutega seotud sätetest meediateenuse osutaja ja ühe või mitme tootjate esindusühenduse vahelise vabatahtliku kokkuleppe kaudu, tingimusel et meediateenuse osutaja kohustub suurendama investeeringuid vähemalt 12 % võrra ja et kehtestatakse õiglane kord kasutusõiguste andmiseks. Saksamaa Liitvabariigi Filmiamet (FFA) kontrollib seadusjärgsete ja vabatahtlike kohustuste täitmist, tuginedes meediateenuste osutajate poolt konfidentsiaalselt edastatud asjakohastele käibeandmetele ja investeerimisdokumentidele. Kui nõudeid ei täideta, võib FFA kehtestada kompensatsioonitasu. Seaduse tõhusust hindab kolme aasta pärast föderaalvalitsuse kultuuri- ja meediavolinik (BKM), kes annab tulemustest aru Bundestagile.
9. MedienInvestVG eesmärk on tagada stabiilne ja jätkusuutlik investeeringute tase ja turu mitmekesisus, edendades samal ajal Euroopa ja Saksamaa filmitööstuse struktuuri ning innovatsioonipõhist konkurentsi. Seega aitab seadus säilitada Saksamaa ja Euroopa tootmissektori konkurentsivõimet ning tugevdada Euroopa filmi- ja teletööstust ning sellega seotud loometöötajaid.
9a. Selleks et saavutada eesmärk tugevdada Saksamaa ja Euroopa tootmistööstust ning tagada pakutava sisu mitmekesisus, tagab MedienInvestVG, et vajalikke investeeringuid ei suunata üksnes olemasolevate toodete litsentsidesse, vaid ka konkreetselt uue sisu loomisse.
Kohustus suunata osa investeeringutest originaalkeeles (saksa keeles) toodetud teostesse tugevdab saksakeelset tootmistööstust, edendab kultuurilist mitmekesisust audiovisuaalsektoris ja toetab saksa keelt ELi õiguse raames lubatud ulatuses. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv võimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid, mille eesmärk on kaitsta audiovisuaalturu kultuurilist mitmekesisust. Liikmesriigid võivad kehtestada audiovisuaalse meedia teenuste direktiivis sätestatutest rangemad sätted, näiteks keele‑-põhised nõuded, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega. Euroopa Liidu Kohus (ELK) kinnitas seda Hispaania keele kvoodi käsitlemisel (vt ELK, 5. märtsi 2009. aasta otsus – C‑222/07 – UTECA).
Abikõlblikud teosed peavad olema valdavalt toodetud filmitootjate poolt, kes on teose tellinud meediateenuse osutajast sõltumatud (= suhteline sõltumatus). Seda alamkvooti on seega võimalik täita ainult juhul, kui meediateenuse osutajal ei ole tootja üle ettevõttesisest kontrolli. See tugevdab turu mitmekesisust, säilitab mitmekesise tootmissektori ja toob lõppkokkuvõttes kasu kasutajatele.
Lisaks on seaduse eesmärk luua filmitootjatele stiimuleid innovatsiooniks ja nende majandusliku sõltumatuse tugevdamiseks. See eesmärk saavutatakse, võimaldades filmitootjatel saada audiovisuaalteoste arendamisest ja tootmisest kestlikumat kasu kui varem. Meediateenuste ja filmitootjate vahel valitseb praegu struktuurne tasakaalustamatus, mis pärsib sektori innovatsioonivõimet. Seaduses käsitletakse seda, kehtestades õiguste järkjärgulise tagasipööramise tootjate kasuks, mis on seotud investeerimiskohustusega. See mehhanism võimaldab sõltumatutel tootmisettevõtjatel koostada aja jooksul oma õiguste kataloog, turustada neid õigusi iseseisvalt ning reinvesteerida saadud tulu uue ja uuendusliku sisu ja projektide arendamisse. Sel viisil saavad sõltumatud filmitootjad varasemast enam osa nende poolt arendatavate ja toodetavate teoste majanduslikust edust, tugevdades seeläbi oma majanduslikku vastupidavust ja tasakaalustades tootmisturul valitsevat suundumust üha vertikaalsemalt integreeritud ettevõtete struktuuride poole.
Sõltumatute filmitootjate toetamine ei tähenda ainult majanduslike eesmärkide saavutamist. See on ka oluline panus kultuurilisse mitmekesisusse, mida on tunnustatud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis (2005). Investeerimiskohustus ja õiguste tagastamise mehhanism ei ole eraldiseisvad sätted, vaid pigem tihedalt seotud vahendid, mis saavutavad oma täieliku regulatiivse mõju vaid siis, kui neid rakendatakse üheskoos.
9b. Digitaalmeediatehnoloogiate areng ja ülekandekiiruste suurenemine on toonud kaasa uued tellitavad teenused ning meedia konvergentsi kasvamise tulemusena ka põhjaliku muutuse meedia tarbimises. Mittelineaarsed tellitavad teenused – eelkõige tellimuspõhised ja reklaamipõhised tellitavad videoteenused (S-VoD ja A-VoD) – on muutumas üha populaarsemaks, samal ajal kui traditsiooniline lineaarse televisiooni kasutamine väheneb. Turul domineerivad rahvusvahelised teenusepakkujad, nagu Netflix, Amazon Prime Video, Apple TV ja Disney+, kelle kataloogid koosnevad peamiselt nende tellitud või kaasprodutseeritud teostest, mis aga ei vasta „Euroopa teose” kriteeriumidele. Euroopa Liit (EL) reageeris nendele turusuundumustele juba 2017. aastal: Selleks et tagada piisavad investeeringud Euroopa päritolu teostesse, lubatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikega 2 liikmesriikidel nõuda nii nende territooriumil asutatud meediateenuse osutajatelt kui ka nende territooriumile suunatud, kuid teises liikmesriigis asutatud meediateenuse osutajatelt (nn piiriülesed teenused) otseinvesteeringuid Euroopa päritolu teostesse.
Mitmed ELi liikmesriigid, sealhulgas Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Hispaania, kasutavad seda Euroopa tasandi volitust juba praegu.
MedienInvestVG-ga astub selle sammu ka Saksamaa. Arvestades audiovisuaalse meedia teenuste direktiivi alusel paljudes teistes Euroopa liikmesriikides kehtestatud investeerimiskohustusi, võib sellise kohustuse puudumine Saksamaal põhjustada ebasoodsa konkurentsiolukorra. Meediateenuse osutajad võivad varem Saksamaal tehtud investeeringud üha rohkem teistesse Euroopa riikidesse ümber suunata, et täita seal kehtivaid kohustusi. Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi 11. septembril 2025 avaldatud aruande „Ringhäälinguorganisatsioonide ja voogedastusteenuste pakkujate investeeringud Euroopa originaalsisu loomisesse” (lk 18) kohaselt jäävad ülemaailmsete voogedastusteenuste pakkujate investeeringud Saksamaal märkimisväärselt maha teiste liikmesriikide investeeringutest ning arvestades Saksamaa tootmisturu suurust, jäävad need ka ootustest maha.
9c. Samas piirab MedienInvestVG meediateenuste osutajate ettevõtlusvabadust vaid minimaalselt vajalikul määral: Teenuseosutajad täidavad oma kohustusi otseinvesteeringute kaudu, säilitades samal ajal vabaduse valida vastav filmitootja ning toodetava või litsentseeritava audiovisuaalse teose žanr, vorm ja sisu vastavalt käesoleva seaduse sätetele.
Investeerimiskohustus kehtib meediateenuste osutajate suhtes, kelle ärimudelid, programmivalik ja organisatsiooniline struktuur on väga erinevad. Võimalikult suure paindlikkuse tagamiseks võimaldab § 9 neil sõlmida kokkuleppeid ühe või mitme filmitootjate esindusühendusega, võimaldades seeläbi kõrvalekaldeid seaduse investeeringutega seotud nõuetest. Selle nn „opt-out“-klausli eesmärk on tagada seadusandliku sekkumise proportsionaalsus ning kindlustada, et kohustust rakendatakse põhiõigustega kooskõlas.
Selle paindlikkuse kasutamiseks peab meediateenuse osutaja võtma kohustuse suurendada investeeringuid vähemalt 12 % võrra ning leping peab sisaldama kasutusõigusi käsitlevat sätet, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse mõlema poole huve. See tagab, et seadusejärgsed eesmärgid saavutatakse või ületatakse vähemalt võrreldavas ulatuses ka tööstuskokkuleppe raames. Loobumisklausel on võrdselt kättesaadav kõigile meediateenuse osutajatele.
Just see konkreetne kombinatsioon, mis hõlmab ühelt poolt vabatahtlikke investeerimiskohustusi individuaalselt läbiräägitud lepingute ja seadusandlike sätete raames ning teiselt poolt meediateenuste osutajatele kehtestatud seadusjärgset minimaalse investeerimiskvooti, võimaldab saavutada võimalikult suurt majanduslikku paindlikkust, tagades samal ajal Saksamaal minimaalse investeerimistaseme.
10. Viide alustekstidele: alustekstid puuduvad.
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Ei
16.
TBT aspekt: Ei
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
