Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 1440
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0266/ES
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20261440.ET
1. MSG 001 IND 2026 0266 ES ET 27-05-2026 ES NOTIF
2. Spain
3A. Subdirección General de Asuntos Industriales, Energéticos, de Transportes y Comunicaciones, y de Medio Ambiente
Dirección General de Coordinación del Mercado Interior y otras Políticas Comunitarias
Secretaría de Estado para la Unión Europea
Ministerio de Asuntos Exteriores, Unión Europea y Cooperación
3B. Subdirección General de Residuos
Dirección General de Calidad y Evaluación Ambiental
Secretaría de Estado de Medio Ambiente
Ministerio para la Transición Ecológica y el Reto Demográfico
4. 2026/0266/ES - S20E - Jäätmed
5. Kuningliku määruse eelnõu, mis reguleerib tekstiil- ja jalatsitooteid ning nende jäätmete käitlemist.
6. Määrust kohaldatakse koduseks või muuks otstarbeks mõeldud tekstiil- ja mittetekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja aksessuaaride suhtes, kui need tooted on oma olemuselt ja koostiselt sarnased koduseks kasutamiseks mõeldud toodetega. Nende suhtes kehtib tootja laiendatud vastutuse süsteem.
7.
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. septembri 2025. aasta direktiivi (EL) 2025/1892, millega muudetakse 29. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, ülevõtmine.
Käesolev kuningliku määruse eelnõu reguleerib tekstiil- ja jalatsitoodetele kohaldatavat õigusraamistikku seoses nende toodete jäätmete ennetamise ja käitlemisega, et vähendada nende keskkonnamõju kogu elutsükli jooksul ja liikuda seeläbi ringmajanduse poole, seades esikohale jäätmetekke vältimise, korduskasutamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu.
Selleks näeb kuningliku määruse eelnõu ette järgmist.
– Tekstiiltoodete eraldi kogumise tingimused.
– Millal tekstiilijäätmeid enam jäätmeteks ei peeta ja millistele tingimustele peab vastama kasutatud toodete saadetis.
– Tekstiil- ja jalatsitoodete laiendatud tootjavastutuse süsteem, mis määratleb toote tootja, tema kohustused ja kollektiivsete süsteemide kohustused ning sätestab tekstiili- ja jalatsijäätmete käitlemisega seotud rahastatavad kulud.
– Läbipaistev infosüsteem, mis reguleerib nii tootjate registrile esitatavat teavet kui ka RAP-süsteemide kaudu pädevale asutusele esitatavat aastaaruannet; ning tekstiili- ja jalatsitoodete jäätmekäitlejate aastaaruande esitamise kohustust.
– Läbipaistev infosüsteem, mis reguleerib nii tootjate registrile esitatavat teavet kui ka RAP-süsteemide kaudu pädevale asutusele esitatavat aastaaruannet; ning tekstiili- ja jalatsitoodete jäätmekäitlejate aastaaruande esitamise kohustust.
– Lõpptarbijale kättesaadavaks tehtav säästva tarbimise teave.
9. Käesoleva kuningliku määruse eelnõu aluseks on ühelt poolt 8. aprilli 2022. aasta seadus nr 7/2022 jäätmete ja saastunud pinnase kohta ringmajanduses, mille artiklis 18 keelatakse müümata tekstiiltoodete ülejääkide hävitamine või prügilasse ladestamine ning artiklis 25 kehtestatakse kohalikele omavalitsustele kohustus koguda tekstiilijäätmeid eraldi hiljemalt 31. detsembriks 2024. IV jaotis kehtestab õigusraamistiku toote tootja laiendatud vastutuse reguleerimiseks, mis tuleb täpsustada konkreetse kuningliku määrusega vastavalt selle artikli 37 lõikele 2. Lõpuks näeb eespool nimetatud seadus oma seitsmendas lõppsättes ette tekstiilitoodete laiendatud tootjavastutuse süsteemi väljatöötamise kolme aasta jooksul alates selle jõustumisest.
Ja teiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. septembri 2025. aasta direktiivis (EL) 2025/1892, millega muudetakse 29. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis lisaks toidujäätmete erinevate aspektide reguleerimisele hõlmab ka tekstiili- ja jalatsitooteid ning nõuab liikmesriikidelt laiendatud tootjavastutuse rakendamist, täpsustades tootjate kaetavaid halduskulusid ja nende kohustust teavitada lõppkasutajat.
9a. Teatatud meede käsitleb riski, mis tuleneb lineaarse majandusmudeli (ostmine, kasutamine ja utiliseerimine) jätkuvast järgimisest, kus korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu määr on madal. Sel eesmärgil mõjutab meede jäätmetekke ennetamist ja käitlemist, et vähendada nende mõju keskkonnale ja liikuda ringmajanduse suunas.x
Oluline on märkida, et see sektor on Euroopa Komisjoni seadusandliku ettepanekuga kaasnevas mõjuhinnangus viidatud andmete kohaselt tänu ülemaailmse tekstiilitootmise ja -tarbimise märkimisväärsele suurenemisele muutunud üheks prioriteetseks jäätmevooks. See on tihedalt seotud kiirmoe esiletõusuga, mis on viinud selleni, et tooteid, eriti rõivaid, ostetakse ja visatakse ära palju sagedamini ning paljudel juhtudel on neil piiratud vastupidavus või parandatavus, suurendades seda tüüpi jäätmete teket. Sellega seoses on Hispaanias 2020. aasta oktoobris Ringmajanduse Fondi avaldatud olmejäätmete uuringu kohaselt tekstiilijäätmete teke hinnanguliselt 1 060 200 tonni 2017. aastal, moodustades ligikaudu 23 kg elaniku kohta. Hiljutistes uuringutes, nagu näiteks Tekstiili- ja Moeseirekeskuse avaldatud „Tekstiili- ja moetööstuse ringmajanduse aruanne 2023–24”, hinnatakse, et 2022. aastal tekkis ligikaudu 900 000 tonni tekstiilijäätmeid, mis vastab umbes 20 kg inimese kohta aastas, kusjuures jäätmete eraldi kogumise määr on endiselt väga madal.
Sellega seoses tuleb lahutada tekstiili- ja jalatsisektori majanduskasv jäätmetest toodete tootmisel ning olla tõhusamad selliste jäätmete tekke vältimisel ja nõuetekohasel käitlemisel. Selleks kasutatakse meetmes terviklikku lähenemisviisi, mille peamine eesmärk on kehtestada kvantitatiivsed eesmärgid jäätmetekke vältimiseks, liigiti kogumiseks, korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Samuti reguleeritakse sellega tekstiili liigiti kogumise tingimusi ja sotsiaalmajanduse üksuste kui jäätmekäitlejate tingimusi; selles sätestatakse, millal tekstiilijäätmeid enam jäätmetena ei käsitata, ja jäätmesaadetiste suhtes kohaldatavaid tingimusi, et eristada neid korduskasutamiseks sobivate kasutatud toodete saadetistest, ning sätestatakse nii tootetootjate registrisse esitatav teave kui ka lõppkasutajale kättesaadavaks tehtav teave kestliku tarbimise kohta.
Lõpetuseks tasub mainida tekstiili- ja jalatsitööstuse laiendatud tootjavastutuse (EPR) süsteemi reguleerivaid eeskirju, mis sisaldavad tootja mõistet, mis hõlmab kooskõlas Euroopa õigusaktidega ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) (kuigi eeskirjad näevad nendele ettevõtetele teatavate sätete täitmiseks ette pikemad tähtajad), nende kohustusi ja kollektiivsete süsteemide kohustusi, sätestades tekstiili- ja jalatsijäätmete käitlemisega seotud rahastatavad kulud. Hispaanias teiste jäätmevoogudega saadud varasemad kogemused näitavad sellise lähenemisviisi tõhusust, mis kinnitab seost selliste meetmete ja parema keskkonnatulemuse vahel.
Kõnealune meede teenib avaliku huvi eesmärki järjepideval ja süstemaatilisel viisil, integreerudes täielikult Euroopa ja riikliku jäätmealase õigusraamistikuga, kohaldades põhimõtteid „saastaja maksab“ ja „jäätmehierarhia“ ning rakendades 8. aprilli 2022. aasta seadust nr 7/2022 ringmajanduse perspektiivist lähtudes. Õigusakti eelnõusse on kaasatud kõik sidusrühmad – tootjad, tarbijad ja avaliku sektori asutused – selgete ja täiendavate kohustuste kaudu, tagades proportsionaalse ja järjepideva lähenemisviisi, mille eesmärk on tõhusalt vähendada nende toodete keskkonnamõju.
9b. Teatatud meetme eelnõu kuulub Euroopa tasandil jäätmete valdkonnas kehtestatud aruandlus- ja jõustamiskohustuste kohaldamisalasse ega kujuta endast siseturu piirangut. Sellega seoses kehtestatakse tootjatele kohustused, mis põhinevad laiendatud tootjavastutuse põhimõttel, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2025/1892, mis nõuab liikmesriikidelt laiendatud tootjavastutuse rakendamist, määrates kindlaks halduskulud, mida tootjad peavad katma, ja nende kohustused lõppkasutajatele teavet esitada.
Seega piirdub mõju piiriülesele kaubandusele ja teenustele nõudega, et iga tootja, olenemata päritolust (kas kodumaine, teisest liikmesriigist või kolmandast riigist), kes viib need tooted Hispaania turule, peab täitma kehtestatud kohustusi, nagu registreerimine vastavas registris, osalemine kollektiivses tootjavastutuse süsteemis ning vastavate rahaliste ja aruandluskohustuste täitmine. Need nõuded on kooskõlas direktiivi (EL) 2025/1892 kohustusliku rakendamisega kogu Euroopa Liidus, mis tagab ühtlustatud raamistiku ja aitab vältida olulisi moonutusi siseturul.
Lisaks keelatakse seaduse 7/2022 artikliga 18 müümata jäänud tekstiiltoodete ülejäägi hävitamine või kõrvaldamine prügilates ning artikliga 25 nõutakse kohalikelt omavalitsustelt tekstiilijäätmete liigiti kogumist 31. detsembriks 2024. IV jaotis kehtestab õigusraamistiku toote tootja laiendatud vastutuse reguleerimiseks, mis tuleb täpsustada konkreetse kuningliku määrusega vastavalt selle artikli 37 lõikele 2. Lõpuks näeb eespool nimetatud seadus oma seitsmendas lõppsättes ette tekstiilitoodete laiendatud tootjavastutuse (EPR) süsteemi väljatöötamise kolme aasta jooksul alates selle jõustumisest.
Seetõttu on kuningliku määrusega tekstiili- ja jalatsijäätmete RAP-kava reguleerivate eeskirjade väljatöötamine mitte ainult vajalik, vaid ka kiireloomuline, arvestades, et 8. aprilli 2022. aasta seaduses nr 7/2022 sätestatud kolmeaastane periood on lõppenud ning on vaja üle võtta Euroopa Liidu õigusaktide muudatused tekstiili- ja jalatsijäätmete kohta.
Kaaluti järgmisi alternatiive: 0) mitte koostada uut standardit, jättes tekstiili- ja jalatsijäätmete käitlemise reguleerimata ning kohaldamata laiendatud tootjaõiguste määrust; 1) koostada tekstiili- ja jalatsijäätmete jäätmevoogude käitlemist ja laiendatud tootjaõiguste määrust reguleeriv kuninglik määrus, millega rakendatakse selle voo jaoks 8. aprilli 2022. aasta seaduse 7/2022 IV jaotist; 2) reguleerida tekstiilijäätmete käitlemist ja selle laiendatud tootjaõiguste määrust koos teiste väljatöötatavate jäätmevoogudega ühes kuninglikus määruses; ja 3) reguleerida tekstiilijäätmete käitlemist ja selle laiendatud tootjaõiguste määrust seaduse 7/2022 muutmise teel.
Valitud on 1. variant, nimelt uue konkreetse kuningliku määruse koostamine, millega ühelt poolt rakendatakse 8. aprilli seadust nr 7/2022 vastavalt selle seitsmenda lõppsätte sätetele ning teiselt poolt reguleeritakse tekstiili- ja jalatsitööstuse tootjavastutuse süsteemi. Seda on peetud kõige sobivamaks variandiks, kuna variant 0 tähendaks 8. aprilli 2022. aasta seaduse nr 7/2022 seitsmendas lõppsättes sätestatud nõude rikkumist ning ELi kohustuse täitmata jätmist võtta üle direktiiv 2025/1892. Variant 2 lükati tagasi, sest see võib tekitada segadust seoses selle menetluse tingimuste ja erijoontega võrreldes teiste menetlustega, mida võidakse ühiselt reguleerida, ning variant 3 lükati tagasi, sest seadusega on juba sõnaselgelt ette nähtud selle rakendamine kuningliku määrusega.
Sellega seoses peetakse vastuvõetud meedet taotletavate eesmärkide saavutamiseks kõige vähem piiravaks vahendiks, kuna see kehtestab proportsionaalse kohustuste kogumi, mis võimaldab vältida
9c. Meetmega kehtestatud piirangud, st jäätmetekke vältimise, liigiti kogumise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgid, on proportsionaalsed taotletava avaliku huvi eesmärgi olulisusega, milleks on keskkonnale ja tervisele avalduva negatiivse mõju vähendamine, kuna see rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, sätestatud jäätmehierarhia põhimõtet.
Täpsemalt nõuab see meede toote tootjalt inimeste tervise, tarbijate ja keskkonna kaitse põhimõtete järgimist ning jäätmehierarhia kohaldamist seoses tekstiil- ja jalatsitoodete turulelaskmise ja tekkivate jäätmete käitlemisega, kehtestades nende rahastamiskohustused, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2025/1892. Sellega seoses ja arvestades, et direktiivi enda artikli 22 bis lõikes 9 ja 8. aprilli 2022. aasta seaduse 7/2022 artikli 43 lõikes 1 on ette nähtud võimalus kehtestada segajäätmete hulgas sisalduvate tekstiili- ja jalatsijäätmete käitlemisega seotud kulud, näeb määrus ette sellised kulud, mis on seotud tekstiili- ja jalatsijäätmete taaskasutamisega sellest segajäätmete hulgast.
Lisaks nõuab see kollektiivsete laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu lõppkasutajatele teabe kättesaadavaks tegemist tekstiili- ja jalatsitööstuse mõju kohta keskkonnale, inimeste tervisele ning sotsiaalsetele ja inimõigustele, eelkõige kiirmoe tavade ja tarbimise, ringlussevõtu ning muude taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute, samuti tekkivate jäätmete ebaõige käitlemise, näiteks prügistamise või olmejäätmete segafraktsioonis kõrvaldamise, kohta, koos meetmetega, mida rakendatakse selliste mõjude leevendamiseks.
Seega aitab meede kaasa 2030. aasta tegevuskavas sätestatud säästva arengu eesmärkide saavutamisele, eelkõige eesmärgile 12 – säästev tarbimine ja tootmine – ja eesmärgile 13 – kliimameetmed –, vähendades prügilasse saadetavate tekstiilijäätmete hulka.
Järelikult pakub meede sobivat tasakaalu taotletavate hüvede ja tekitatud koormuse vahel, kuna see on proportsionaalne ja vajalik vahend üha suureneva keskkonnaalase ja sotsiaalse tähtsusega probleemi lahendamiseks.
10. Viited alustekstidele:
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Jah
16.
TBT aspekt:
Eelnõu on tehniline norm või vastavushindamine
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
