Sõnum 001
Komisjoni teade - TRIS/(2026) 1672
Direktiiv (EL) 2015/1535
Teavitamine: 2026/0314/IT
Liikmesriigi teade teksti kavandi kohta
Notification – Notification – Notifzierung – Нотификация – Oznámení – Notifikation – Γνωστοποίηση – Notificación – Teavitamine – Ilmoitus – Obavijest – Bejelentés – Notifica – Pranešimas – Paziņojums – Notifika – Kennisgeving – Zawiadomienie – Notificação – Notificare – Oznámenie – Obvestilo – Anmälan – Fógra a thabhairt
Does not open the delays - N'ouvre pas de délai - Kein Fristbeginn - Не се предвижда период на прекъсване - Nezahajuje prodlení - Fristerne indledes ikke - Καμμία έναρξη προθεσμίας - No abre el plazo - Viivituste perioodi ei avata - Määräaika ei ala tästä - Ne otvara razdoblje kašnjenja - Nem nyitja meg a késéseket - Non fa decorrere la mora - Atidėjimai nepradedami - Atlikšanas laikposms nesākas - Ma jiftaħx il-perijodi ta’ dewmien - Geen termijnbegin - Nie otwiera opóźnień - Não inicia o prazo - Nu deschide perioadele de stagnare - Nezačína oneskorenia - Ne uvaja zamud - Inleder ingen frist - Ní osclaíonn sé na moilleanna
MSG: 20261672.ET
1. MSG 001 IND 2026 0314 IT ET 24-06-2026 IT NOTIF
2. Italy
3A. Ministero delle Imprese e del Made in Italy
Dipartimento Mercato e Tutela Direzione Generale Consumatori e Mercato
Divisione II. Normativa tecnica - Sicurezza e conformità dei prodotti, qualità prodotti e servizi 00187
Roma - Via Molise, 2
3B. Ministero dell’ambiente e della Sicurezza energetica –
Direzione Generale Programmi e Incentivi Finanziari
Via Cristoforo Colombo n. 44 - 00147 ROMA
4. 2026/0314/IT - I20 - Surveseadmed, gaasiseadmed ja katlad
5. Keskkonna- ja maa- ja merekaitseministri 7. novembri 2017. aasta määruse nr 186 ajakohastamise määruse eelnõu, mis on vastu võetud 3. aprilli 2006. aasta seadusandliku määruse nr 152 artikli 290 lõike 4 alusel – määrus....
6. Tahkeid biomassikütuseid kasutavad soojusgeneraatorid, mis kuuluvad keskkonnasertifitseerimisele ja vastavad iga kategooriaga seotud UNI EN standarditele ning nende standardite hilisematele muudatustele:
a) suletud korstnad,
b) avatud kaminasüdamikud;
c) ahjud...
7.
8. Tahke biomassikütusel töötavate soojusgeneraatorite sertifitseerimise nõudeid, menetlusi ja pädevusi reguleeriva määruse 186/2017 kavandatud ajakohastamise eesmärk on kohandada reguleerivat raamistikku sektori tehnoloogilise arenguga, kehtestades uusi sertifitseerimisjuhtumeid ja ajakohastades katelde ja ahjude suhtes kohaldatavaid heitkoguste ja energiatõhususe klasse, muutmata kehtiva määruse sisulisi sätteid.
Käesolevat määrust, mis koosneb neljast artiklist ja kahest lisast, muudetakse allpool esitatud viisil.
Artiklis 1 asendatakse lõige 3, et ajakohastada tehnilist võrdlusõigusakti ka hübriidseadmete osas.
Artiklis 3 laiendatakse lõiget 1, et sätestada saadud sertifikaadi tühistamine juhul, kui nõudeid ei täideta või kui generaatoreid muudetakse võrreldes katsekonfiguratsiooni ajal omatud funktsioonidega. Lisatakse uus artikkel (artikkel 3a – Kohapeal valmistatud toodete samaväärsus), et liigitada kohapeal valmistatud soojusakumulaatorahjud 5-tärni klassi vastavalt standardile UNI EN 15544, kuna need ei kuulu praegu ministri 7. novembri 2017. aasta määruse nr 186 reguleerimisalasse.
Artikli 4 lõiget 1 laiendatakse alapunkti c lisamisega, mis näeb ette viite manuaalgeneraatorite kiirjuhendile, mis on tõestatud vahend kasutaja koolitamiseks generaatori kasutamisel.
Lisas 1 „Soojusgeneraatorite sertifitseerimise kvaliteediklassid” on 5-tärni klassi muudetud, kohandades CO₂ (mg/Nm³) ja ŋ (%) väärtusi, ning nii katelde kui ka ahjude jaoks – välja arvatud avatud kaminasüdamikud – on kehtestatud 6-tärni klass, samas kui ainult katelde jaoks on kehtestatud 7-tärni klass.
Lisas 2 „Katsemeetodid” tuleb lisada viited uutele tehnilistele standarditele, mis määratlevad lisas 1 sätestatud heitkoguste proovivõtu, analüüsi ja hindamise meetodid.
9. Üldine eesmärk on seada esikohale õhukvaliteedi kaitse ühes suurima mõjuga sektoris, nimelt kodude kütmisel. Uute heitkoguste klasside kehtestamine soojusgeneraatoritele võimaldab ühelt poolt piirkondadel lisada oma õhukvaliteedi kavadesse rangemad eeskirjad biomassi soojusgeneraatorite kasutamise kohta ja teiselt poolt suunata riiklikke ja piirkondlikke stiimuleid üha väiksema keskkonnamõjuga tehnoloogiate poole. Lisaks tänapäeval saadaolevate parimate tehnoloogiate ärakasutamisele on määruse ajakohastamise eesmärk uute keskkonnaklasside lisamisega ergutada üha arenenumate tehnoloogiate turuletoomist. Tõepoolest, mitu aastat pärast määruse jõustumist on regulatiivne, tehnoloogiline ja keskkonnamaastik arenenud ning 2017. aastal määratletud klassifikatsioon on turul kinnistunud. Tehnoloogiasektor on heitkoguste vähendamisel teinud märkimisväärseid edusamme.
Määruse eelnõu ei too kaasa asjaosalistele lisakulusid lisaks eelmises seadusandlikus meetmes sätestatule. Kodumajapidamises kasutatavate puuküttega biomassiseadmete sertifitseerimise konkreetsed eeskirjad ja kriteeriumid jäävad samaks; määrus lisab vaid uusi klasse, mille kasutamine jääb vabatahtlikuks ega ole tootjatele ega tarbijatele kohustuslik.
Igal juhul eeldatakse, et see annab stiimuli üha arenenumate tehnoloogiate arendamiseks ja samal ajal madala keskkonnaklassiga generaatorite väiksemaks kasutamiseks. See võib mõne aasta jooksul kaasa tuua väiksema saasteainete heitkoguse, mis on kogukonnale kasulik õhukvaliteedi seisukohast.
Mõju osas on iga teostatavat varianti hoolikalt hinnatud majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest vaatenurgast. Mittesekkumise variant avaldaks negatiivset mõju kõigile nimetatud teguritele. Kuigi sertifitseerimiskategooriate laiendamine ei too tootjatele kaasa lisakulusid, kui nad otsustavad sertifitseerimist taotleda – arvestades, et testimisprotseduurides ei ole muudatusi tehtud –, riskib määruse vastuvõtmata jätmine kahjustada riiklikul tasandil algatatud terviklikku protsessi õhukvaliteedi parandamiseks.
Sellest protsessist on teavitanud ja seda on jälginud ka Euroopa Komisjon.
Sotsiaalsest ja keskkonnaalasest vaatenurgast saab algatusel olla ainult positiivne mõju, sest edendades tõhusama regionaalpoliitika vastuvõtmist kodumajapidamiste kütmise sektoris, kasutades puitbiomassi – peamist õhusaaste allikat, mis moodustab üle 50% PM-heitest –, toob see kaasa õhukvaliteedi paranemise ja sellest tulenevalt kõrgemad tervisekaitse standardid. See on kooskõlas ka uue Euroopa direktiiviga, mis jõustub 2030. aastal.
9a. Kõnealuse meetme eesmärk on aidata parandada õhukvaliteeti, et lahendada Itaalia vastu selles osas pooleliolevad rikkumismenetlused ning laiemast vaatenurgast tagada keskkonna- ja tervisekaitse kõrgemad standardid, soodustades üha arenenumate kodumajapidamiste küttetehnoloogiate turuletoomist.
Määruse muudatus koostati eesmärgiga suunata vananenud paigaldatud küttesüsteemide – mis moodustavad suurema osa peamiste peenosakeste heitkogustest – asendamist tipptasemel süsteemidega, kehtestades uusi, tõhusamaid keskkonnaklasse ja rangemaid heitkoguste piirnorme.
Meetmete võtmine kodumajapidamiste puuküttega küttesektoris – mis on peamine õhusaasteallikas, moodustades üle 50% PM-heitkogustest – toob kaasa õhukvaliteedi paranemise ja sellest tulenevalt ka kõrgemad tervisekaitsestandardid.
9b. Reguleeriv meede ei kehtesta mingeid piiranguid siseturule ega piiriülesele kaubandusele. Määrus lihtsalt ajakohastab süsteemi, mis on kehtinud pea 10 aastat ja mis võimaldab vabatahtlikult biomassi põletava kodumajapidamiste küttetehnoloogia tootjatel sertifitseerida oma tooteid, kontrollides nende heitkoguste omadusi. Eesmärk on arendada üha keskkonnatõhusamaid tehnoloogiaid ning võimaldada õhukvaliteedi hindamise ja haldamise eest vastutajatel – oma õhukvaliteedi kavade kaudu – oluliselt kiirendada olemasolevate kodumajapidamiste kütmiseks kasutatavate puitküttel töötavate biomassikütteseadmete (mis moodustavad suurema osa peamiste peenosakeste heitkogustest) asendamist uusima põlvkonna süsteemidega.
Selle sektori heitkoguste vähendamine mitte ainult ei taga paremat vastavust ELi õhukvaliteedi eeskirjadele, vaid annab olulise panuse ka rahvatervise kaitsesse, arvestades et kodumajapidamises põletatav biomass moodustab üle 50% peamiste peenosakeste heitkogustest. Seda olulist panust arvestades on sekkumata jätmise varianti hinnatud negatiivselt. Lisaks ei avalda vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi säilitamise regulatsioon turule piiravat ega moonutavat mõju. Seega ei ole ühtegi väiksema keskkonnamõjuga alternatiivi, mida poleks arvesse võetud.
9c. Kuigi kaitstav huvi, nimelt inimeste tervis, oleks muutnud oluliste meetmete ja piirangute kehtestamise täiesti õigustatuks, ei kehtesta määruse eelnõu mingeid piiranguid ega loo turulepääsu takistusi. Lisatud uued kategooriad võimaldavad tõepoolest tunnustada keskkonna seisukohast parimaid tooteid, kuid need ei muuda kehtestatud menetlusi, säilitades samal ajal vabatahtliku sertifitseerimise võimaluse kohustusliku sertifitseerimise asemel.
10. Viited alustekstidele: 2016/0657/IT
Viidatud õigusaktide tekstid on edastatud eelneva teavitamise raames:
2016/0657/IT
11. Ei
12.
13. Ei
14. Ei
15. Jah
16.
TBT aspekt: Ei
SPS aspekt: Ei
**********
Euroopa Komisjon
Direktiivi (EL) 2015/1535 üldine kontaktinfo
e-post: grow-dir2015-1535-central@ec.europa.eu
